Essential skills videod

Avastasin playak.com lehelt seeria WW algtõdede õpetusvideot mille on teinud Adrian Tregoning. Kes ei ole viitsi/taha jamada DVD-de tellimisega kugetelt maadelt siis siin päris hästi seletatud mis oskusi kärestikes sõitmisel ja mängimisel vaja arendada ja kuidas seda kõike teha. Praegu valmis kolm lõiku sellest seeriat aga lisa on tulemas.

Essential Skills Volume I: http://playak.tv/view_video.php?viewkey=abc5ce4069304c5442c8
Essential Skills Volume II: http://playak.tv/view_video.php?viewkey=b80265e9bfe7b222dcb1
Essential Skills Volume III: http://playak.tv/view_video.php?viewkey=6e9e62724bd7725d5d9c

Teine päev Vahiküla joastikus

Seekord läksime suuremas seltskonnaga peale, Rolts, Indrek ja mina süstadega + kalda naiskond ning Jupp kes ka lõpuks natukse sõita proovis. Ilm oli seekord ilusam kuid ka külmem, -1 kuni -5 kraadi aga õnneks vesi oli soojem:)
Seekord oli põhirõhk joastikust lõpuni allasõitmisel. Kuna Rolts oli meist enna sõitnud alla Aluoja joastikust kus ca 2m kukkumist, siis ka siin võtis ta kohe kõige kõrgema koha käsile. Nii me siis sealt kõik alla tulime...korduvalt :) Indrek tuli alla Riot Flare 57 mis on suht väike playboat ning kuna Indrek ise suht suur ja paat väike siis sai ta korra põhja ka natukse kätte, aga üldiselt läks kõik ilusti.


Joastiku astmetelt allasõitmise vahel sai ka laines surfitud. Ja nagu vanad eestlased juba ütlesid - mida rohkem surfid seda paremini läheb :)



Pilte samast üritusest leiab siit ja siit.

Eks siis peab järgmiseks jälle natukse suurema laskumise otsima...

Jõel, Vääna jõel

Täna sai käidud Vahiküla joastiku ees Vääna jõel vähe sulistamas. Olin juba ammu mõelnud, et see võiks olla süstamiseks huvitav koht tänu järjestikustele astmetele jõel. Ja nüüd kus Erx kirjutas foorumis, et seal ka hea laine siis saigi sinna kohale ronitud. Lahe koht, täna sai vaikselt kombatud aga sinna vaja kindalsti veel minna. Pealegi jäi "trepp" sõitmata.

Tänud Ahtile varustuse (Rainbow Vector + muud pudinad) eest! :)

Tahe Greenlandi katsetamas

Ei olegi ammu jõudnud oma blogisse midagi uut kirjutada, kuid vahepeal on juhtunud nii palju, et nädalavahetusel oli minu käsutuses Tahe Greenland :P ja tänud Marekile! Samas oli ühks jama ka, kuna mul roided paigast ära (mu füsioterapeudist venna diagnoos) ja vaatamata igasusgustele väänamistele ühte ja teist pidi ei kavatse nad paika minna ka, siis sai läbi valu suht ettevaatlikult laupäeval sõidetud. Pühapäeval jõudis kõikidele teadaolevalt kohale selleaasta esimene korralik lumetorm ja seega nii ägeda ilmaga ja valutava seljaga sõitma ikka ei lähe. Nii, vabandused kirja pandud, nüüd asjakallale...



Pildid telefoniga tehtud, kvaliteet on seega ka telefonikvaliteet.

Tegemist ikka väga toreda süstaga pean jällegi tunnistama ja peale väikseid täiendusi kindlasi minu lemmik Tahe valikus. Laupäeval oli väga vaikne ilm mis tähendaski tegelikult vaikust enne pühapäevast (lume)tormi. Nii palju kui ma sinna süsta olen roninud tundub see alati üllatavalt stabiilne oma laiuse (50 cm) kohta. Kuna vesi oli tasane siis laines ei saanud jälle proovida, kuid siiski mingi väike-väike murdlane tekkis madalas mõned meetrid enne randa jõudmist, sai siis sinna ronitud et vähegi laine tunnetust proovida...ja tunne oli täitsa OK, kui mul seljavalud iga laine õõtsumisega välja arvata. Aga väga paikapanevaid järeldusi selle põhjalt veel teha ei saa. Veel üks tähelepanek on see et selle süstaga sõites lainega, ka suht väikesega, tuleb arvestada märjaks saamisega, sest süst on nii madal et ka väikesed lained uhuvad täiega üle teki - korralik põll või tulik vajalik ja see olulisem isegi kui teiste, kõrgema tekiga süstade puhul.

Mis veel meeldis on kiirus! See süst liigub väga hästi, ta ei ole küll pikk ja pulk-sirge võistlussüst aga vähemalt oma banaani-kujulisest sõbrast nimega Reval liigub ta oluliselt paremini edasi. Revaliga võrdlus on ka täitsa asjakohane, sest mõlemal on suht sarnane rocker ehk pikki-kumerus (või kuidas iganes seda eesti keeles nimetatakse). Revalil küll vähe suurem (suurim mida ma tean :) aga siiski. Reval pikkus 5.55m ja Greenlandil 5.45 - seega veeliini pikkus suht sarnane.


Kuna see kokpit on väike ja kitsas siis on sissesaamisega vähe rohkem tegevust kui tavalistesse nö eurosüstadesse, aga kui juba sees olla siis on hea tihke tunne, ei mingit loksumist, sõitja on selles süstas süstaga üks. Pedaalid panin nii kaugele kui sain, aga ikka jäi natuks jalaruumi puudu, aga kaugemale ka panna ei saanud, sest süsta tekk nii madal et ei käsi ei ulatu neid kaugemale panema. Probeemi lahendaks SmartTrack pedaalid, mida saab mugavamalt reguleerida. See ettepanek koos päris paljude teiste parandusettepanekuteg sai ka Tahesse edasi antud ja varsti peaks täiustatud lõplik versioon välja tulema. Kahju ainult, et kokpiti kuju ja asendit ei saa muuta... Samas suurematele sõitajtele tuleb kohe-kohe ka LC ehk large cockpit variant välja aga see ei ole see muudatus mida ma silmas pean.

Kuivkambrid on sel süstal üliväiksed ja mingit kola sellega eriti ei vea. Natukse hädavajalikku süüa-juua-riideid sinna ikka pressib aga võrredes tavaliste süstadega on see ikka vähemalt poole väiksem ruum. Seega matkasüstaks ta ei sobib, aga merel mängimisks hüll :P

Selle süsta kohta kirjutan kindlasti veel, kuna mull see gröönimaa stiil istub :)

Tahe Greenland vs Björn's Black Pearl

Björn Thomasson on oma kodukale pannud välja oma arvamuse sellest kas Tahe ja nende disainer Johan Wirsén on kopeerinud tema Black Pearli nimelist süsta. Nagu ta kirjutab, paljud rootsalsed on hakanud talt küsima, selle kohta kas Tahe uus paat ei ole mitte tema legandaarse disaini põhjal tehtud. Jutt küll rootsi keeles aga jällegi Google Transaltor abiks.

Lugeda saab siit.

Etteruttavalt, Björn asjas probleemi ei näe plagiaadi osas, samas kurdab ka Tahe tekki disaini üle, tal jäi ka proovisõit tegemata kuna ta ei mahtunud sisse:)

Süstad tõesti väga sarnased ja mulle meeldivad ka mõlemad :D Ei tagi kas enne saan nii rikkaks et Tahest omale see paat osta või saan oma Böack Pearli valmis...ohh see lihvimine tundub lõputu töö olevat...

Aerude ja paadi test

Pühapäeval sai algul niisama mõeldud sõitma minna ja natukse pöördeid harjutada, aga asjad läksid teisiti ja juhtus nii, et sattusin hoopis ühte huvitavalt süsta ja nelja uut aeru katsetama. Kuna ilm oli jälle erakordselt jube: tugev edelatuul, lainet ei olnud, sombune, sadas vihma - siis kaugele ei hakanudki sõitma. Sõitsime paarisajameetriseid otsi ja vahetasime aere, vahele mõned eskimod ja muud harjutused :)

Aerud mida katsetasime oli sellised nagu siit udusel pildilt näha. Paraku on sellise ilmaga raske normaalseid pilte saada isegi nii pealtnäha lihtsas olukorras. Välguga valgustab üle kuid ilma jääb pimedaks ja väristab pild uduseks. Aga parem ikka kui mitte midagi.


Paraku ei oska ma kõidiele nendele aerudele nime anda, seega proovin kirjeldada pildil vasakult järjest võttes millega tegu oli:

1. Minu vana hea Lendal Kinetic Touring - siiani meie kõikides aerutestides võrdluseks olev aer, mis on jäänud siiani ületamatuks oma sõiduomadustelt. Ei ole siiani ükski aer sellele vastu saanud, kuigi seekord oli kaks aeru mis juba kannatavad võrdlust Lendaliga :)
2. SeaBird...mingi kulp...üks nendest siin lehel. Neil jube vilets inglise keelne kodukas selles suhtes, et seal aere ei ole hästi võimalik tuvastada. Aga kuna ma kulpidega/wing'idega sõita ei suuda, siis selle aeru headus jääb jällekord minu jaoks müstikaks.
3. Seabird tavalise labaga aer B4 MKII. See oli päeva positiivsem üllataja. Äretult mõnusa labaga aer, tõmme ja käitumine vees sarnased Lendaliga: sujuv sisenemine, võimas tõmme ja seejuures vaikne, ei pärtsu, nagu mõni teine tesittud aer ega vibreeri/tõmble vees. Kui sellele aerule korralik vars teha, siis saab super hea aeru tunduvalt parem hinnaga kui seda Lendal pakub. Negatiivne oligi aeru vars, mis oli kaheosaline odava tavalise kinnitusega, mis loksus iga tõmbe peale. Samuti ei olnud tal parema käe all "ovaali" ning eriti kindaga kippus aer käes liialt libisema. Kui vars korda teha siis saab sellest super hea aeru. Tasub silm peal hoida, kui see peaks EastPole-is müüki tulema.
   
4. TNP Wolferine, mis on odavama otsa plastaer. Aerul oli kaks huvitavt eripära, mis küll väga sõitma ei kutsu, aga proovida oli ikka huvitav. Nimelt labad olid plastist ja et nad õhemad tuleks oli tagaküljel armatuur sees. Ja teine asi oli laba alumisel küljel varre juures üks oga, mis pidi olema selleks et vesi varukasse ei voolaks. Ja see oga töötaski, vesi nirise mööda seda ilusti maha...üldiselt siiski varuka peale, aga mitte mööda vart otse varukasse. Sõita ei olnud see just suurem asi, plärtsus natukse vette panekul, aga muidu sõitis küll.
   
5. Werner Shuna - Werneri populaarine high angle aer. Seekord oli aeru pikkus ka 215 cm kui ma ei eksi, mis lasi seda ka korralikult high angle aeruna kasutada (minu pikkuse juures). Antud eksmplar oli siis nö jõnksuga, jõnks oli Werneri moodi ehk siis teistsugune kui Lendalil. Werneril muidu OK jõnks küll, aga üks tobe asi on sellele ka, nimelt on ovaal ka vasaku käe all ja see häirib, eriti kui aer ju ka pöörab ennast vaskus käes ja siis see ovaal nühib vastukult põidla juurest nahka (läbi kinda). Kui sellest lahti saaks oleks väga mõnus aer. Igaljuhul väga mõnus laba oli, natukse harjumatu, aga tegi oma tööd hästi. Siiani parim Werneri aer mida olend saanud testida. Ja see Werneri Performance seeria pool läbipaistev laba materjal on krdi seksikas :)

Ja siis testisin veel Seabird Designs H2O nimelist süsta. Häide pilte sellest süstast rohkem ei saanudki kui need mis siin väljas ja tehtud merel. Tegemist siis väidetavalt ühe kiireima meresüstaga üldse. Pikkust tal siis 547cm ja laiust 53cm. Põhi suht kumer ja ebastabiilne=kiire :)
Testvariant oli pool süsinik/kevlar ja ülemine pool klaasplast. Kaalus igaljuhul siiski rohkem kui samas vahekorras Tahe Viking mis samas sõidus oli.



Põhjaosa töö kvaliteet ei olnud just see mis me näiteks Tahe puhul oleme harjunud nägema. Oli näha kus riie ninas vähe kortsus olnud. Ega see küll sõiduomadusi ega tuvevust ei mõjuta, aga väljanägemist küll. Aga mis seal ikka tahta - Made in China :D Samas disain tuleb Norrast.
Ütleme nii et tahaks seda proovida nii paarikümne km-misel sõidul suht sileda veega uuesti, aga kiiruspotensiaal on sel paadil täitsa olemas.

Kuivülikonna parandus

Viimastel nädalatel hakkas aina enam tunduma, et kuidagi kahtlaselt niiskeks läheb olemine mu Hiko kuivülikonnas. Algul arvasin, et äkki membraan hakab juba väsima, aga ükspäev leidsin pool juhuslikult, hoopis konkreetsema vea üles. Nimelt on Hiko kuivülikonnal traksid, mis ei ole mitte külge õmmeldud vaid liimitud ülekonna seljaosa sisepinna külge. Siit ka probleem, aga enne natukse kuivülikonna materjalist. Hiko kasutab kahekihilist materjali Toray Entrant DT (kui ma õigesti mäletan, aga oluline on just see et tegu on kahekihilise materjaliga), mist tähendab, et materjali välimine kiht on kaitsekiht ja alumine on veekindel ning hingav membraan. Mitmed kihid on aga vajalikud just selle mebraani kaitsmiseks, lisa vettpidavust või hingavust nad ei anna. Membraan ise on väga õrn materjal. Siin ongi Hiko "puuse pannud", kui liimis traksid otse membraanile. Tulemuseks oli see, et mebraan lihtsalt koorus koos traksidega maha ja järgi jäi ainul kaitseriide kiht mis laseb vett vabalt läbi. Siin ka paar pildid lahtikoorunud membraanist ja pool mu suurest teipimistööst:

Ilmselt oleks tuvevuse mõttes olnud kaks paremat lahendust: kasutada kolmekihilist materjali mis on mõlemalt poolt kaetud kaitseriidega(3-kihiline materjal), mis tõstaks ka kõvasti toote hinda või siis õmmelda läbi kogu riide traksid ja õmblused pealt ära tepida nagu teiste õmblustega on tehtud.

Minu lahendus olukorrale oli see, et rebsin traksid väga ettevaatlikult üldse lahti, nii et võimalikult vähe membraani kahjustada ja viskasin näd üldse välja ning teispisin siis korraliku tekstiilteibiga selle osa üle. Nüüd näeb mu kuivülikonna seljaosa välja selline:

See ei ole enam küll hingav, aga selle eest on kuiv jälle:) Siiani on sama teibiga head kogemused, paat aastat tagasi teipisime sellega Roltsi telgi õmblusi, kust oli ka originaalteip lahti tulnud ja teadaolevalt püsib teip seal siiani ilusti peal.

Veel surfimist väänas

Kui eelmine pühapäev olid väänas super surfitingimused siis seenädal oli lihtsalt hea :) Seekord käisime sõitmas Indrekuga ja Timo oli pildistamas kaasas. Indrek oli seejuures jälle Riot Boogiga väljas. Ja Timo sai jälle häid pilte...ühesõnaga vähem juttu ja rohkem pilte!




Jah, ma tean, piltide lisamine ja mõistlikult paigutamine blogisse imeb täiega, aga mis teha. Parem las näeb jube välja kui jääb lisamata.

Viimasel pildil näha ka eskimoaeru surfis, tegelikult oli täitsa OK sellega lainetes tegutseda :)

Parim surf siiani...Väänas

Pühapäeval oli tõesti Vääna rannas parim surf, kus ma kunagi sõitnud olen. Pühapäevaks oli tuul juba mitu päeva kõvasti puhund, aga natukse valelt poolt - edelast ja ausalt öeldes ilma venna kõneta Väänast ei oleks ma ennast vee peale vedanud, vähemalt Vääna mitte, sest arvasin, et lihtsalt liiga kõva tuul ja valelt poolt = lainet ei ole ja tuul teeb sõitmise ikka raskeks. Aga olud olid teistsugused - asjaolu, et tuul oli edelast, mis Vääna rannas tähendab pool maatuult (Türisalu panga pealt), siis rannas tuult peaaegu ei olnudki, aga meri oli siiski kusagilt saanud jõu meeletu laine üles tõsta. Kuna tuult ei olnud, ei olnud ka surfareid:) ja seega oli rand meie päralt (meie tähendab siinkohal Roltsi ja mind).

Nagu ka allolevatelt piltidelt näha, siis veetase oli nii kõrge, et lained käisid silla postini välja. Tegelikult oli üldse jõe suue suht ebamäärane mõiste :) Kohale jõudes olin õnnelik, et olin kuivülikonna juba pooleldi selga pannud ja riietumisele läks seega vähem aega ja sai kohe kiiresti veele. Süstas istudes ja vastu lainet merele välja sõites oli kohe selge, et tegemist on praktiliselt ideaaloludega. Kõrge vesi tekitas ka olukorra, kus lainete murdumiskohtade vahel olid parajalt suured tasasemad kohad, kus sai süstaga paremini manööverdada. Eks need ole tavaliselt ka, aga siis on need oluliselt väiksemad.

Lainete kõrgust ja võimsust kirjeldada on nagunii tänamatu töö. Paremini näeb, mis merel toimus, kahelt järmiselt pildilt, mis sõbra Timo-Mati tehtud:

Timo piltidel on päris häsi näha, millised lainejurakad murdusid. Endal oli väga väike tunne selliste asjade vahel sõites. Eriti teisel pildil on kõige tagumine murdlaine eriti võimas. Sellisesse sattumine murdmishetkel tähendas päris sageli eskimopööret ja korra ka ujumist. Vastulainet sõites sai paar korda süsta päris õhku :) ja kõige hullem olukord oli, kui üritasin vastulainet jälle merele välja sõita, kuid murdlaine oli nii võimas, et tõmbas mind meeletu hooga hoopis kalda poole tagasi ning seda nii kõvasti, et süsta tagumine ots läks põhja, mille tagajärjel ma paar sekundit seisin süsta tagumise otsapeal vertikaalselt püsti :) Siiani olin selliseid olukordi vaid videotes näinud ja väga ei uskunud, et sellised asju Eestis võiks juhtuda... aga näed juhtus :)

Kui need hullud lained kaldale murdsid ja lainega randa tuiskav vesi tagasi merre voolas sai tagasivoolav veemass kokku merelt vastu tuleva lainega, mis põhjustas eriti hullu ristlaine ehk olukorra, kus täpselt teineteisele vastasuunas liikuvad lained kokku põrkavad - vaatepilt oli võimas kui vett lendas. Pikki randa moodustuski selline ristlaine joon. Ja süstaga sinna vahele jõudes, teadagi mis juhtus - eskimo :D

Lõppu ka mõne mu enda tehtud pildid:

Esimene vaade. Vt kus on jõe suue :)

Suue selgemalt















Sild










Fotokunst e p***sses pilt















Natukse aimu, mis toimus, aga asjast arusaamiseks tuleks sinna sisse ronida















Vot mis rahvast leidub rannas ;)















Rolts välguga näkku :)















Rolts välguga, aga mitte näkku

This Is The Sea 4 - kohal, vaadatud

Eile jõudis siis This is the Sea 4 kohale ja lendas kohe DVD-mängijasse:) Seekord oli tegemist siis esimest korda materjaliga kahel DVD-l. Esimene plaat koosnes nagu ikka erinevatest süstalugudes ja teisel olid 2 pikemat ekspeditsioonifilmi.

Jätkuvalt kvaliteetne materjal. Võrreldes esimeste osadega oli ehk vähem sellist hullu "andmist" ja lood olid mitmekesisemad. Nt rahulikumatest asjades oli seekord lugu kalapüügist süstalt. Samas oli ka parajat andmist sees. Dubside oli päris hea nagu ikka ja siis veel meresüstaga Ottawa jõe sõit (tegemist on päris kõrge klassi kärestikega) ja siis teisel plaadilt ekspeditsioonifilm ümber Uus-Meremaa lõunasaare (2400km). Ikka hullud asjad seal ja meeletu surf rannas et veele ja kaldale saada. Ohh, selliste DVD-de vaatamine tekitab ikka hullu tahtmise ka ise midagi sellist teha....Peaks vist järmine aasta Norra või Rootsi ettevõtma :P

Neopreenmask külmadeks ilmadeks...

...tegelikult rohkem külmaks veeks. Juba mõni aeg tagasi septembris kui veed hakkasid jahedaks minema ja oli vaja neopreenmaski mis hoiaks pea soojas ja külmavee kõrvadest eemal sai väljaotsitud eelmiselt aastal ostetud Tahe 5mm neopreenmask. Tegemist on küll paksu ja sooja maskiga aga kanda on teda ebamugav, sest näo ava on liiga väike ja maski alumine äär tolkneb pidevalt suus/huultel. Samuti on maski reguleerimisvõimalus kaelakinnitusel olematu. Ühesõnaga mõte hea Tahelt, aga teostus toores. Samas viimasel ajal saab kõvasti eskimopöördeid harjutada ja seoses sellega on vees ja vee all sulistamist kõvasti. Nii siis tekkiski mõte otsida maski mis oleks vastupidiselt Tahe maskile: suurema näoavaga, korraliku kinnitusega kaela juurest ja üldse istuks natukse mugavamalt.

Otsingud meilt ja mujalt ning paari maski proovimised surfipoodides viisid lõpuks asjaliku maskini mille leidsin väikse sufivarustuse müüja loop.ee kodukalt. Poodi peetakse samal põhimõttle nagu Eastpole, kus kedagi pidevalt kohal ei ole ja kaubaga tutvumiseks vaja aeg kokkuleppida. Sai siis käidud maski proovimas ja esimene sai võteud sõbrale kingiks (sest tal ei olnud üldse maski ja tal oli parajasti sünnipäev). Sõber aga oli väga rahul. Sai ise ka siis juba laenatud maski proovitud ja tõesti oli ka vees sellega hea. Ei jäänudki siis muud midagi üle kui endale ka üks selline hankida:)

Tegemist on õhema 3mm nepreenist maskiga, mis on mõnus ja pehme võrreldes 5mm-sega. Näo ava on suurem ja samas isutub hästi ümber näo (sobiva suuruse valimine aitav ka kaasa). Kõrvaaugud aitavad paremini kuulda samas vett sealt sisse ei lahma.

Ühesõnaga kui kellegil peaks vaja olema pead soojas hoida külmade ilmade ja külma veega siis julgen soojalt soovitada.

Eskimod männikul

Vihm, 12 kraadi sooja, tuul....no mis seal ikka, käisime täna Roltsiga ja Indrekuga männikul eskimöpöördeid tegemas ja aere testimas. Indrek siiski täna pöördeid ei teinud vaid pani rõhku hoopis Tahe uus aeru testimisele.

Ma sain ka lõpuks oma eskimoaeru niikaugele, et saab sellega sõita juba. Päris valmis veel ei ole, vajab veel vähe lihvi ja lakki või mingit muud kaitsvat pinnakatet.

Väike 'stiilinäide' pööretest siin:


Tuli välja, et pöörete tegemine eskimoaeruga on oluliselt lihtsam ja mõnusam kui euroaeruga, samas aerutamiseks on see eskimoaer ikka väga kohmakas...vähemalt esialgu veel ;)

Bonus track ehk pühapäevased eskimod :)


Jälle näha mu eskimoaeru töös ;) Vähemalt pööreteks see ikka oluliselt parem aer mis iganes euroaer. Väga hea algajale õppmiseks ka.

This Is The Sea 4

Avastasin eile et Cackle.tv ehk Justine Curgenven on valmis saanud uue videoga sarjast This is the Sea, tegemist juba siis neljanda plaadiga...õigemini seekord on materjal kahel DVD-l :) Esimesed kolm osa mul olemas, nähtud(korduvalt) ja väga lahedad, ühesõnaga sai ka neljas julgelt ära telllitud. Praegu ei ole plaat veel ametlikult väljaski, kuid võetakse vastu eeltellimusi. Inglismaalt tellides ei võetud üllataval kombel isegi mitte saatmistasu :) Võibolla see mingi pre-order boonus. Igal juhul ametlik DVD esitlus 18. oktoober.Erinevatel andmetel peaks 15. või 18. oktoober ka plaadid välja saadetama.

DVD kirjeldus ja 2 trailerit nähtavad siit.

Tahe uued süstad!!!

Kuigi Tahe põhilehel www.tahemarine.com valitseb veel tühjus, on Tahe uuendanud oma Rootsi kodukat www.tahemarine.se, kus on juba väljas uued süstad! Täpsemalt 4 uut süsta:

• Greenland
• Multisport
• Seaspirit
• Gulfspirit
• Bayspirit
  
• Wind585
• Wind535
  

Õnneks on seal lehel ka inglisekeelne jutt olemas ning süsta strateegilistest mõõtudest arusaamiseks ei pea ka just rootsi keele guru olema:)
PS rootsi keele vastu aitab nt http://translate.google.com/

Eskimoaeru valmistamine

Peale pikka hoovõttu jõudsin sel nädalavahetusel niikaugele, et võtsin kätte ja hakkasin gröönima / eskimoaeru tegema. Asis selles, et Tahe uus eskimosüst on mulle jälle suurema eskimostiilis aerutamise ja pööramise hoo sisse ajanud. Kuna Tahest süsta ei jõua osta ilmselt ja enda oma ka veel see aasta valmis ei saa, siis ongi paras üks lihtsam ja odavam asi ehk aer ära teha.

Laupäeval sain puumarketist vajaliku lauajupi - ilusa ilma oksteta haava, mis müügis saunalava laua nime all. Paksust küll ainult 28mm, aga samas ongi hea, vähem höövledmist.

Väga asjalikud juhised, kuidas aeru teha, koos videoga leiab Matt Johnson'i kodukalt http://www.carvegp.com. Väga head juhised ja video ja kui vähesed vajalikud tööriistad ka olemas, siis täiesti teostatav projekt igaühele.

Aga nagu ikka ei lähe kõik nii nagu peab. Seekord siis jama hööveldamisega. Mu alles hiljuti ostetud osavamapoolne höövel ei kavatsenudki seda lauda hööveldada - proovisin nii nõu kui jõuga, aga see seade kas ei teinud üldse midagi või kiskus puidust tükke välja. Siis pühapäeval sain ühe vana veneaegse massivsema höövli, mille tera oli juba päris sakiline, aga siiski höövledas. Pind jäi küll järgi nagu raspliga üle käidud, aga põhiline et hööveldatud sai. See muidugi jätis oma jälje pinnale ja seda rohkem oli (ja on ka edaspidi) vaja lihvida.


Pildil näha välja hööveldatud ja lõigatud aer ning jupp samast lauast mis üle jäi paksuse võrdluseks kõrval.

Aer väljalõigatud

Improviseeritud tööpind mu Black Pearl'i kõrval :)

Veel üks poolvalmis toot pilt:)

Aeru mõõtmed on loo alguses maintud kodukalt saadud juhiste järgi leitud. Minu puhul siis pikkus 220cm, laius hetkel ca 8,5cm ja varre osa pikkus sellest 48cm.

Edasisest: Kui aega saan siis vaja veel lavadele õige ja lõplik kuju anda ja siis natukse veel lihvida ja siis üle õlitada/tõrvata....ning siis sõitma:)

Täinedatud 10.10.2008:
Tänaseks on aeru põhikuju välja hööveldatud ja ootab viimast lihvi ja külgede ning varrele kumeruse andmist et oleks mugavam käes hoida. Samas juba praegu istu väga mõnusalt käes :)

Vään Surf 2008

Pühapäeval 28.09.2008 puhus kõva läänetuul, erinevatel andmetel 9-14 m/s ja meie 'süstaeliit' ehk kajak.ee ümber keerlev seltskond käis Vääna rannas surfimas. Tuul oli küll natukse kõva ja merele välja sõitmine ja ringi pööramine olid päris väsitavad, aga mis põhiline - lõbus oli :)
Rolts tegi pilti ka: http://nagi.ee/photos/rolandmyyr/sets/129207/

Tuleb ka lisada, et nii palju süstasurfareid ei ole vist enne Eestis veel nähtud. Ega täpselt ei teagi palju meid seal oli, aga tipphetkedel ehk kusagil kümmekond inimest.
Palju oli ka laua- ja lohemehi, aga õnneks mahtusime lõpuks kõik ära ja teadaolevalt keegi kellegile otsa ei sõitnud:)

Euroopa suurim süstamess Saksamaal

25-27. september toimub Sakasamaal Nürnbergis Euroopa suurim süsta (ja teiste aerujõul liikuvate veesõidukite) mess - Kanumesse 2008. Tegemist on paraku tootjatelt edasimüüjatele messiga, kus kõik tootajad näitavad oma uusi mudeleid. Seekord osaleb ka Tahe Marine seal oma uute ja ilmselt ka mõnede vanade süstatega. Messi kodukalt leiab ka mõningaid linke piltitele ja artiklitele messilt.

Paatsalu aerutamismaraton 2008

13. september 2008 toimus Paatsalus järekordne (tegelikult alles teine) aerutamismaraton. Ühtlasi on tegemist mereaerutamise Eesti meistrivõistlustega. Tegemist on igati toreda üritusega, millel lisaks sportlikule poolele on tore sotsiaalne külg - kui aasta ringi enamus aerutamisteemalisest suhtlusest käib www.kajak.ee foorumis, siis Paatsalus on jälle hea võimalus foorumirahvast näost-näkku kohata ja juttu ajada.

Maraton
Osavõtjatel oli valida kahe distantsi vahel: 18km (Paatsalu – Pöörlaid - Paatsalu) ja 6km (Paatsalu – Oosäär – Paatsalu), millest siis esimene oli põhivõistlus, kus jagati välja ka Eesti meistritiitel. 18km rada nägi seega välja selline:

Kuna võistlusel osalevad loomulikult ka (raja)võistlusaerutajad, siis hoiaerutajatel ei ole neile midagi vastu panna. Samas on lahe vaadata, kui kiiresti ikka mõned mehed suudavad need süstad liikuma panna. Siit ka mõte, et tegelikult võiks isegi rajaaerutamise võistlusi teinekord vaatama minna:)
Paar pilti:


Kuigi võistlus toimub päris hästi kaitstud lahel, siis eelmise aasta kogemus näitas, et laine võib olla ka seal paari-meetrine. Seekord läks vähe paremini ja tuult ning lainet oli vähem. Siiski tuul oli päris kõva ja laine eest päästis vaid see, et tegu oli pool maa tuulega, mis ei lasknud lainel üles tõusta. Igal juhul õnnestus seekord meeste K1 (ühene süst) võistluklassis 19 osalenud aerutaja seas tulla 1o. kohale:) Tulemused ise siin.

Eskimopöörete võistlus
Peale maratoni ja sauna toimus õhtul ka eskimopöörete võistlus...kus osalejaid oli küll mõnevõrra vähem, aga see eest olid kõik osalejad tegijad ja publikul oli mida vaadata. Võisteldi kes teeb kiiremini 10 pööret. Võitis... üllatus-üllatus: Andres Kaju:)

Ja sujuvalt tekkis võitluse käigus ka teine alavõistlus, mida küll algselt kavas ei olnud - ilma aeruta pöörete võistlus.

Loodetavasti järgmine kord ilm soojem ja osalejaid ka rohkem. Eks peab isegi harjutama ja ehk siis järgmine kord läheb ka proovima...enne vaja nii kaugele ainult jõuda, et 10 pööret järjest üldse välja tuleks:)


Uued ja eksootilised paadid
Seekord sai siin näha päris mitmeid päris uusi paate, mis Paatsalus esimest korda üldse vett nägid ehk siis Tahe tõi rahvale näitamiseks ja proovimiseks välja 3 uut Paati (täpsed toote nimed, mille all neid varsti turustama hakatakse, ei ole mulle teada...ei jäänud meelde...aga see ei olegi kõige tähtsam):

• traditsioonilise gröönimaa / eskimo kajaki plastversioon,
• multisport - 5,20cm pikk kiire võistlussüst,
• Spirit seeria esimene esindaja, mis vahetab välja Tahe pikaajalise Mari-de seerja.

Igaljuhul leidsin seal endale uue armastuse esimesest silmapilgust (sry, Veronts;) ) ehk siis Tahe uue eskimosüsta :). Olen ise ka suht samasugust paati puust ehitamas, aga enda omaga läheb veel aega ja Tahe jõudis must ette. Tegu on 50cm laia ja väga madala tekiga süstaga, pikkust oli ca 5,30cm. Aga sellest süstast kirjutan ilmselt varsti ka eraldi jutukese.



Multisport - selline naljaka kujuga süst, mis spetsiaalselt arendatud kiireks liikumiseks suht tasasel merel. Peaaegu, et kogu kere pikkus ühtib ka veeliini pikkusega. Kokpit on suur ja piklik, nii et võisteljad saaksid sõita põlved koos (nii saab kiiremini liikuda, aga mulle, kui mereaerutajale, tunudub selline istumine imelik). Pildile jäi see sedasi...mite just parim pilt süsta olemusest arusaamiseks, aga küll tulevad ka paremad pildid.


Ja siis veel Spirt, mis mul suures eskimo-õhinas lõpuks jäig proovimata, aga kõik kes seda proovised olid päris "sillas" sellest. Liikuvat väga hästi. Ja näeb ka päris hea välja võrreldes Maridega:) Aga küll jõuab ka selle ära proovida.

Need olid siis päris uued süstad...aga mitte vähem huvitav ei olnud Mikk Suursilla Feathercraft Khatsalano - skin-on-frame matkasüst ehk maakeeli riidest/kummeritud tekstiilist kokkupandav süst. Kokku panduna on tegemist täisverelise matkasüstaga, transpordiasendis on see aga üks suuremat sorti seljakott. Sõita oli täitsa mõnus, süst tundus väga stabiilne ja reietoed olid mõnusad ja pakkusid head tuge. Veel meeldis selle süsta alumine edging'ule ehk siis pööramisele kallutamisel (ei teagi, mis eestikeelne korrektne termin selle kohta oleks).

Ja siis oli veel EastPole meestel kaasa üks DragoRossi playboat, aga kuna polnud ei jõge ega lainet siis jäi see proovimata.

Õhtune programm
Õhtul peale sportlike etteasteid oli mängima kutsutud Väkeste Lõõtspillide Ühing, käis saunatamine ja muidu tunti ennast hästi. Paraku oli endal vaja järgmine päev Sügisjooksule minna ja õhtune sotsialiseerumise programm jäi seekord ära. Kahju.

Igaljuhul tore üritus oli, tänud korraldajatele ja jõudu järgmiseks korraks!

Suur päev...

...jaa, täna on maailma süstaajaloos suur päev...mul õnnestus esimest korda eskimopööre paremalt küljelt :) Kui vasak juba enam-vähem toimib, siis paremalt poolt ei olnud siiani isegi mitte lubanud, aga ära tuli :) Tänud Roltsile mind proovima utsitamast! aa.. Roltsil endal õnnestus ka esimest korda siis sama parempööre.

Kuigi ilm ja vesi juba suht jahedad, siis enam-vähem varustusega veel täitsa mõnus vees sulistada ja pöördeid ning brace harjutada. Tuleb võtta viimast.

Reedeõhtune surf Valklas

Indrek helistas Valklast ja kutsus proovima Retkede surfisüsta Riot Boogie. Mis seal ikka, läksin kohale. Pealegi on surfitavad lained Valklas haruldased ja surfisüst veel haruldasem :) Kuidas see Revaliga seotud on? Kohe jõuan selleni:) Boogie`ga veele saades ei jõudnud veel ennast alla lainet keeratagi, kui juba ümber käsin:) Eskimole ei saanud ka mõleda, sest sellesse süsta ennast pressides tahtsid jalalabad hüppeliigeset ära murduda. Sõitsin veel natukse sellega pärast, ja peale väikest harjutamist sai sõidetud küll, kuigi kodumaised lained tunduvad ikka liiga väiksed, et sellise väikse paadiga õiget hoogu üles saada.

Siis proovisin Indreku ärgitusel Mari Mini. Mis seal salata, suhtusin eelarvamusega sellesse süsta:) Vette saades tundus see nagu ikka, suur lai küna, aga see eest stabiilne. Korra põlle kohendades ja küljega lainesse jäädes märkasin liiga hilja, et kohe murrab täpselt mulle peale ca 1-1,5 kõrgune laine. Olin hetkega valmis võtma aerutuge, kuid laine küll väntsutas igatpidi, aga sellist tunnet nagu tahaks ümber keerata ei tundnud hetkeksi. Natukse ikka toetasin, igaks juhuks, aga iga teine süst, millega sõitnud olen, oleks sellises murdlaine korraldikku high brace vajanud, et püsti jääda. Samas Mini pööramine tuules ja laines oli vaevaline. Samas surfis võttis see paat väga hea kiiruse üles, lausa üllatav oli (Indrek ütles ka seda, aga ei tahtnud hästi uskuda). Järeldus, Mari Mini on hea paat algajale süstasurfijale, turvaline ja kiire. Mul aga tekkis Revali igatsus, suures laias Minis loksudes.

Mis siis ikka, kobisin kaldale ja võtsin ühe Revalitest:) Ja pean jällega nentima, et Reval on väga hea süst ka surfis. Pöörav paremini kui Mari Mini, vajab korraliku brace'imist (mis on fun) ja sellega saab hästi lainesse. Üles kaardus nina ei lase süstal väga hullult sukelduda ka. Väga mõnus ja kodune tunne oli ikka Revalis. Huvitav oleks tegelt proovida Reval Mini, mis on Revali väikse versioon väiksematele aerutajatele. Peaksin sinna sisse mahtuma küll ja see peaks olema veel paremini manööverdatav. Ehk õnnestub kunagi. Igal juhul oli mõnus jälle lainetes möllata :)

Tahe Reval

Mu on hetkel üks süst ja selleks on Tahe Reval. Ja mitte just kõige uuem versioon, ostetud 2006.a veebruaris. Tänaseks on tootmises juba vähe täiustatud versioon, mille puhul kasutatakse vaakumtehnoloogiat, mis võimaldab kasutada vähem vaiku mis omakorda võimaldab toota kergemaid ja tugevamaid paate. Samuti on kergemaks muutunud kuivkambrite luugid, peamiselt on kasutusel Smarttrack pedaalid ja tüürisüsteem. Uuenenud on ka iste ja muud pisidetailid kuni värvilahendusteni välja. Aga kujult ja sõiduomadustelt on tegu ikka vana hea Revaliga.

Revali strateegilised näitajad:
Pikkus: 555 cm
Laius: 54 cm
Kaal: 25-27 kg (olenevalt vanusest ja varustusest, siinkohal on juttu siiki klaaskiust süstast, mitte süsinkust ega muudest kallitest kuid kergetest materjalidest)
Kandevõime: ca 155 kg


Miks siis Reval nii hea on? Vastus on lihtne, tegemist on suurepärase universaalse süstaga, mis aerutajat praktiliselt kunagi merel hätta ega häbisse jäta. Seejuures tõesti, tulevad Revali parimad omadused välja halva ilmaga. Eriti mängeldes ületab Reval laineid. Tänu oma banaanikujule ehk siis kaardus ninale ja ahtrile ronib Reaval üle igasusguste lainete ilma lainesse sisse lõikamata. Ja see on väga mõnus omadus vähegi tuulisema ilmaga. Samal ajal kui sirged ja kiired (veel kiiremad) süstad tahavad läbi laine lõigata, kannavad hoolt selle eest, et aerutaja võimalikult märjaks saaks. Revaliga seda häda ei ole.

Revaliga on Eestis tehtud mitmeid huvitavaid sõite, näiteks Ümber Eesti samuti ületused Soome ja Rootsi. Sellel aastal toetab Tahe ka ühte huvitavat sõitu ja omamoodi võistlust pikku Soome ja Rootsi rannikut (www.ljusblabandet.se) - ka seal sõidetakse Revalitega.

Sisuliselt on tegemist süstaga, mis kunagi hätta ei jäta ja millele võib alati kindel olla. Viimase väitega ei ühti ainult süsta tehilise varusutse pool. Kurta saab paraku vana tüürisüsteemi üle. Minu halvim kogemus pärineb 2007.a Paatsalu maratonilt, kui äärmiselt karmides ilmastikuoludes lagune ära tüür sedasi, et lendas kinnituspoldi pealt maha ja lohisest nagu ankur kuidagil taga-küljel vees ja ise välja tõmma ta seda ka ei õnnestunud ning tuli sõita 30-45min elu eest ühelt poolt aerutades, et paarimeetrisest külglainest välja saada. Tegelikult ei olnd muidugi asi Revalis, sama tüüti kasutasid ka teised samal ajal toodetud Tahe süstad ja täpselt samad probleemide esinesid ka teistel sama tüüriga mudelitel, nt samad jamad Võhandu maratonil sellel aastal.
Siis veel pedaalides tuleks eelsitada kas SmartTrack süsteemi pedaale või alumiiniumist siinil pedaale, minu arvates kõige töökindlamiad pedaale üldse.

Väga mõnus on Revaliga sõita ka ilma tüürita. Kuigi mu oma Revalil on nii tüür kui svert, siis tüüri olen ma üldse maha võtnud ja sverti kasutan ka harva. Eriti surfil jääb tüür ainult ette. Pealegi kui tüüri ei kasuta, siis on ta vaid lisa purjepind, mis vaid segab sõitmist (kuigi mitte oluliselt). Lisaks kõigele on ilma tüürita süsta hea kaldal veest tühjaks kallata.

Tänu oma universaalsusele sobibki Reval hästi matkasüstaks. Mahutab täiesti mõistlikul hulgal varustust oma kolme kuivkambrisse. Kui korralikult pakkida ja mõtetut kraami mitte kaasas vedada siis saab sinna ilusti mahutada nädala jagu toitu, vett, riideid, telgi, magamiskohti ja muu vajaliku. Kuigi nagu ka iga teise süstaga kipub alati olema tunne et natukse ruumi jäi veel puudu :) Tuleb siiki mainida, et võrreldes nii mõnedegi teiste süstadega on Revali mahtuvus siiski küllaltki väike. See on tingitud kitsast kujust ja tagumises kuivkambris võtab päris palju ruumi ära ka sverdi-kamber.

Lõpuks on Revalist võimalik saada ka pool- või täissüsinikust. Iseasi on muidugi selliste mudelite hind. 2009. aastast peaks olema võimalik ka süsinik-kevlar versiooni soetada. Olles ka selliseid iludusi näppinuv võib vaid öelda, vägev! nad on ikka ülikerged võrreldes klaaskiuga. Ainult üks suur viga on süsinikuga versioonidel - hind :(

PS. Proovin jõudu mööda kirja panna ka arvamused teistest süstadest ja täienda Revali juttu. Parimad mõtted ja tähelepanekud tekkivad ikka sõites...järelikult tuleb rohkem sõita :)

Pentax Optio W60

Sai peale pikka ootamist ka kaalumist soetatud Pentaxi uus veekindel fotokas Optio W60, mis on siis nende W-sarja järgmine liige asendades W30-ne. Nüüdseks on fotokas läbiteinud nii mõnedki süstasüidud, sh Eesti - Rootsi ületuse, kus see oli meil ainukeseks fotokaks (videokaamera oli ka seal kaasas).

Kuigi tegemist on plastikust fotokaga ja seega ilmselt niipalju põrutust ei kannata nagu Olympuse analoogid, siis veekindluse osas erilisi pretensioone ei ole. Ainuke kahtlane juhul oli Rootsis Svenska Högarna saarel, kui avastasime, et ekraan alt udune väheke. Sai siis patarei/mälukaardi/USB pistiku kaas avatud mõneks ajaks ja lastud fotokal tuulduda. Paari tunniga oli udu läind täielikult. Samas pikal ületusel fotokat väga ei uputanud. Roltsi mõte oli, et kuna fotokas oli kogu aeg neopreen kotis, mis omakorda oli märg siis kotis olnud vesi võis auruna läbi tihendi tungida. Vee alla on seda fotokat ka natukse uputatud, siis probleeme ei olnud. Ilmselt ikka mingi auru teema.

Pildikvalititeet on juba suurem küsitavus - loomulikult ei tee see 'seebikas' peegelkaamerga võrreldavat pilti, aga oma ülesandega, teha märgades oludes pilti saab hästi hakkama. Üle ISO 400 ei ole mõidugi mõtet pilti teha, va viimases hädas:) Alles selle kannatab ära küll, kuni just väga suuri suurendusi ei taha. Fotogaka tehtud pildid üleval nagis, kuigi mitte just originaalsuuruses, mingit lisatöötlust ei ole tehtud. Ja mis peamine, kui võrrelda pildikvaliteeti otseste konkurentidega Olympuse valikust, siis häbeneda ei ole küll midagi.

W60 kasutajatel on kohustuslik mingi koti ostmine, sest kaamera objektiivi ees ei ole ole mingit katet ja seega on kriimud lihtsad tulema. Ise sai koos fotokaga ostetud ka Pentaxi neopreenkott, mis tundub väga asjalik. Et objektiiv paremini säiliks veedabki fotokas pildistamisest vaba aja selles kotis peamiselt :)

Fotoka kasutamine on piisavalt mugav ja lihtne, ka seal kus vaja ehk veepeal, süstas. Ühe käega on täitsa võimalik pildisada, kuigi teise käe tugi on kadreerimisel kasuks. Siiski põhimõtteliselt on võimalik kogu fotokat ühe käega opereerida (hoides nt teises käes aeru).

Kokkuvõttes olen fotokaga rahul, esimised pildid on tehtud ja vaadatud, kuid loodetavasti parem looming selle fotokaga veel ees. Ootan juba millal saab süstaga surfima ja pildistama minna :P