Aerud mida katsetasime oli sellised nagu siit udusel pildilt näha. Paraku on sellise ilmaga raske normaalseid pilte saada isegi nii pealtnäha lihtsas olukorras. Välguga valgustab üle kuid ilma jääb pimedaks ja väristab pild uduseks. Aga parem ikka kui mitte midagi.

Paraku ei oska ma kõidiele nendele aerudele nime anda, seega proovin kirjeldada pildil vasakult järjest võttes millega tegu oli:
- Minu vana hea Lendal Kinetic Touring - siiani meie kõikides aerutestides võrdluseks olev aer, mis on jäänud siiani ületamatuks oma sõiduomadustelt. Ei ole siiani ükski aer sellele vastu saanud, kuigi seekord oli kaks aeru mis juba kannatavad võrdlust Lendaliga :)
- SeaBird...mingi kulp...üks nendest siin lehel. Neil jube vilets inglise keelne kodukas selles suhtes, et seal aere ei ole hästi võimalik tuvastada. Aga kuna ma kulpidega/wing'idega sõita ei suuda, siis selle aeru headus jääb jällekord minu jaoks müstikaks.
- Seabird tavalise labaga aer B4 MKII. See oli päeva positiivsem üllataja. Äretult mõnusa labaga aer, tõmme ja käitumine vees sarnased Lendaliga: sujuv sisenemine, võimas tõmme ja seejuures vaikne, ei pärtsu, nagu mõni teine tesittud aer ega vibreeri/tõmble vees. Kui sellele aerule korralik vars teha, siis saab super hea aeru tunduvalt parem hinnaga kui seda Lendal pakub. Negatiivne oligi aeru vars, mis oli kaheosaline odava tavalise kinnitusega, mis loksus iga tõmbe peale. Samuti ei olnud tal parema käe all "ovaali" ning eriti kindaga kippus aer käes liialt libisema. Kui vars korda teha siis saab sellest super hea aeru. Tasub silm peal hoida, kui see peaks EastPole-is müüki tulema.
- TNP Wolferine, mis on odavama otsa plastaer. Aerul oli kaks huvitavt eripära, mis küll väga sõitma ei kutsu, aga proovida oli ikka huvitav. Nimelt labad olid plastist ja et nad õhemad tuleks oli tagaküljel armatuur sees. Ja teine asi oli laba alumisel küljel varre juures üks oga, mis pidi olema selleks et vesi varukasse ei voolaks. Ja see oga töötaski, vesi nirise mööda seda ilusti maha...üldiselt siiski varuka peale, aga mitte mööda vart otse varukasse. Sõita ei olnud see just suurem asi, plärtsus natukse vette panekul, aga muidu sõitis küll.
- Werner Shuna - Werneri populaarine high angle aer. Seekord oli aeru pikkus ka 215 cm kui ma ei eksi, mis lasi seda ka korralikult high angle aeruna kasutada (minu pikkuse juures). Antud eksmplar oli siis nö jõnksuga, jõnks oli Werneri moodi ehk siis teistsugune kui Lendalil. Werneril muidu OK jõnks küll, aga üks tobe asi on sellele ka, nimelt on ovaal ka vasaku käe all ja see häirib, eriti kui aer ju ka pöörab ennast vaskus käes ja siis see ovaal nühib vastukult põidla juurest nahka (läbi kinda). Kui sellest lahti saaks oleks väga mõnus aer. Igaljuhul väga mõnus laba oli, natukse harjumatu, aga tegi oma tööd hästi. Siiani parim Werneri aer mida olend saanud testida. Ja see Werneri Performance seeria pool läbipaistev laba materjal on krdi seksikas :)
Testvariant oli pool süsinik/kevlar ja ülemine pool klaasplast. Kaalus igaljuhul siiski rohkem kui samas vahekorras Tahe Viking mis samas sõidus oli.


Põhjaosa töö kvaliteet ei olnud just see mis me näiteks Tahe puhul oleme harjunud nägema. Oli näha kus riie ninas vähe kortsus olnud. Ega see küll sõiduomadusi ega tuvevust ei mõjuta, aga väljanägemist küll. Aga mis seal ikka tahta - Made in China :D Samas disain tuleb Norrast.
Ütleme nii et tahaks seda proovida nii paarikümne km-misel sõidul suht sileda veega uuesti, aga kiiruspotensiaal on sel paadil täitsa olemas.
No comments:
Post a Comment