Tahe Greenlandi katsetamas

Ei olegi ammu jõudnud oma blogisse midagi uut kirjutada, kuid vahepeal on juhtunud nii palju, et nädalavahetusel oli minu käsutuses Tahe Greenland :P ja tänud Marekile! Samas oli ühks jama ka, kuna mul roided paigast ära (mu füsioterapeudist venna diagnoos) ja vaatamata igasusgustele väänamistele ühte ja teist pidi ei kavatse nad paika minna ka, siis sai läbi valu suht ettevaatlikult laupäeval sõidetud. Pühapäeval jõudis kõikidele teadaolevalt kohale selleaasta esimene korralik lumetorm ja seega nii ägeda ilmaga ja valutava seljaga sõitma ikka ei lähe. Nii, vabandused kirja pandud, nüüd asjakallale...



Pildid telefoniga tehtud, kvaliteet on seega ka telefonikvaliteet.

Tegemist ikka väga toreda süstaga pean jällegi tunnistama ja peale väikseid täiendusi kindlasi minu lemmik Tahe valikus. Laupäeval oli väga vaikne ilm mis tähendaski tegelikult vaikust enne pühapäevast (lume)tormi. Nii palju kui ma sinna süsta olen roninud tundub see alati üllatavalt stabiilne oma laiuse (50 cm) kohta. Kuna vesi oli tasane siis laines ei saanud jälle proovida, kuid siiski mingi väike-väike murdlane tekkis madalas mõned meetrid enne randa jõudmist, sai siis sinna ronitud et vähegi laine tunnetust proovida...ja tunne oli täitsa OK, kui mul seljavalud iga laine õõtsumisega välja arvata. Aga väga paikapanevaid järeldusi selle põhjalt veel teha ei saa. Veel üks tähelepanek on see et selle süstaga sõites lainega, ka suht väikesega, tuleb arvestada märjaks saamisega, sest süst on nii madal et ka väikesed lained uhuvad täiega üle teki - korralik põll või tulik vajalik ja see olulisem isegi kui teiste, kõrgema tekiga süstade puhul.

Mis veel meeldis on kiirus! See süst liigub väga hästi, ta ei ole küll pikk ja pulk-sirge võistlussüst aga vähemalt oma banaani-kujulisest sõbrast nimega Reval liigub ta oluliselt paremini edasi. Revaliga võrdlus on ka täitsa asjakohane, sest mõlemal on suht sarnane rocker ehk pikki-kumerus (või kuidas iganes seda eesti keeles nimetatakse). Revalil küll vähe suurem (suurim mida ma tean :) aga siiski. Reval pikkus 5.55m ja Greenlandil 5.45 - seega veeliini pikkus suht sarnane.


Kuna see kokpit on väike ja kitsas siis on sissesaamisega vähe rohkem tegevust kui tavalistesse nö eurosüstadesse, aga kui juba sees olla siis on hea tihke tunne, ei mingit loksumist, sõitja on selles süstas süstaga üks. Pedaalid panin nii kaugele kui sain, aga ikka jäi natuks jalaruumi puudu, aga kaugemale ka panna ei saanud, sest süsta tekk nii madal et ei käsi ei ulatu neid kaugemale panema. Probeemi lahendaks SmartTrack pedaalid, mida saab mugavamalt reguleerida. See ettepanek koos päris paljude teiste parandusettepanekuteg sai ka Tahesse edasi antud ja varsti peaks täiustatud lõplik versioon välja tulema. Kahju ainult, et kokpiti kuju ja asendit ei saa muuta... Samas suurematele sõitajtele tuleb kohe-kohe ka LC ehk large cockpit variant välja aga see ei ole see muudatus mida ma silmas pean.

Kuivkambrid on sel süstal üliväiksed ja mingit kola sellega eriti ei vea. Natukse hädavajalikku süüa-juua-riideid sinna ikka pressib aga võrredes tavaliste süstadega on see ikka vähemalt poole väiksem ruum. Seega matkasüstaks ta ei sobib, aga merel mängimisks hüll :P

Selle süsta kohta kirjutan kindlasti veel, kuna mull see gröönimaa stiil istub :)