Nädalavahetus koosnes mul sisulislt aerutamisest, nagu viimasel ajal tavaks. Praegu magus aeg kärestike sõitmiseks kuna kevadine suurevesi kogu jõudu. Arvestade, et lund veel natukse alles siin-seal siis arvatavasti päris tipphetk veel käes ei ole ja natukse tõuseb veetase veel edasi.
Teisest küljest on minu käes ja katsetada Tahe Greenland ning sain Merinekist veel proovida ka 210-215 cm reguleeritava pikkuse Lendali varre. Mul omal 220 cm vars ja pidevalt tunne, see natukse liiga pikk.
Jägala-Vahiküla-Vääna(rand)
Esimene kärestikusõit selle aastal. Laupäeva hommikul sai käidud Jägalal sõitmas. Vesi oli päris kõrge, eriti võimsalt tuleb Jõelähtme jäest praegu vett sisse, seega Jõelähtme suudmest allapoole veel vesi eriti kõrge. Sõitsin kogu põhilõigu korra läbi ja sulistasin natukse mulks juures. Praeguste veeludega mulks selline imelik ja vesi kisub väga vastu liivakivi seina, tagumised lained suht väiksed tänu kõrgele veeseisule.
Kaua siiski Jägalal ei möllanud, sest üks oli igav ja üks igale poole hulludesse kohtatesse ei kipu ka. Jägala juures oli küll näha erinevaid Indrekuid :) aga keegi neist ei olnud paadiga veel. Nii ma siis suundusin mõne ajapärast edasi Vahiküla poole, vahepeal viskasin kodust katusele veel Greenlandi ja võtsin kaasa Lendali mida pärast Vääna rannas katsetada.
Vahikülas oli vesi päris vägev ja sinna põhi mulksu ma sisse rondia ei tahtnudki. Üritasin ikka seal paaris kohas natukse surfida aga hirm võimsa laine ees sai must siiski jälle võitu ja kõige karmi koht jäigi proovimata. Korra juhtus ka, et käisin sealt joast/astangust alla, mis praegu küll suht madal, sest vett palju aga tagasivool päris tugev. All tahtis tagasivool kohe küljega sinna keerisesse tõmmata, aga õnneks sai sealt siiski ilusti tulema. Aga jälle kui päris üksi olla ja kedagi jama korral appi tulemas ei ole siis vähe kõhe tunne. Moraal, peab hankima sõbra ja viskeköie :)
Peaks mõne gurugu sinna tagasi minema kes julgustaks sinna lainesse ronima :) Laine tundub igaljuhul vägev.
Päeva lõpuks kihutasin edasi Vääna randa, mõttega Greenlandiga veel natukse mängida ja lühikse varrega Lendalit katsetada. Greenland käitus seejuures väga hästi, ka jalgade imeliku asendiga hakkab juba harjuma. Aga suurem avastus oli hoopis see, et olen kogu aeg liiga pika aeruga sõitnud! Algl panin aeru pikkuse 215 cm ja sõitsin ca 1 km ja vaatasi wow!, see ju palju mõnusam kui mu oma 220 cm. Keerasin siis aeru 212,5 cm peale ja sõtitsin jälle - veelparem. Siis keerasin aeru 210 cm ja sõtsin veel sama palju ning WOW! läks veelgi suuremaks, 210 cm süütas väga hästi. Pärast tekkisid süümekad et nii lühike asend kõike rohkem meeldis ja siis panin aeru kompromissina 212,5 cm peale :) Sobis. Nüüd kahju, et pean oma 220 cm kaikaga edasi sõitma, hea meelega oleks selle lühikse reguleeritava varre endale jätnud :)
Huvitavam oli see, mis toimus Vääna jõe suudems - vett oli palju ja juba silla alat läbi olid tekkinud seisulained. Õnneks oli WS Disel veel kastusel. Jätsin Greenlandi kaldale ja vedasi Disle veele uuesti. Täitsa mõnus surf oli seal, päeva parim igaljuhul :) Hea lihtne minusuguse algaja kärestikusõitja jaoks.
No comments:
Post a Comment