Kolmas BCU koolitus väänas

26-27. september toimus Vääna rannas kolmas BCU 3* koolitus. Ilm oli karm ja seekordsed õpilased ja ka koolitajad said kindlasti nii mõnegi kogemuse võrra rikkamaks. Ma ise kasutasin ka võimalust ja olin mõlemal päeval Väänas kohapeale, kuna mõlemal päeval oli vägev surfi ilm, siis koolituse jälgimisega just väga ei tegelenud ja rohkem sai ise surfimas käidud.

Kui eelmine kord oli sile meri, siis nüüd oli 2m lained ja tuul kindlasti üle 10 m/s, pühapäeval isegi oluliselt üle. Kuna BCU 3* nõuab 0,5m lainet ja 6m/s tuult, siis seekordsed olud olid palju karmimad kui vaja. Seetõttu tehti palju harjutusi ka jõepeal, kus lained ei seganud ja oli lihtsam õppida.

Seekord sai eksami sooritada ka eelmisel koolitusel osalenud. Seega nüüd meil juures 11 uut 3* aerutajat ja kolm 2* aerutajat.
Jukkaga sai ka järgmise aasta plaanidest natukse räägitud ja loodetavasti järmine aasta ka 4* sea kayaking leadership koolitus tulemas. Eksamit ei saa muidugi eestis teha, aga õppida saab ikka. Paar 3*/2* koolitust plaanitakse ka järmisesse aastas, aga eks detailid selguvad kevadel.

Paatsalu maraton 2009

Seekordne Paatsalu maraton toimus 12.09.2009, aga alles nüüd on aega sellest natukse kirjutada. Aga parem hilja kui mitte kunagi :)

Maraton
Seekord sai Marekiga Tahest kokkulepitud, et saan Tahest kiirema süsta kui mu oma Reval (Reval läks seekord vennale sõitmiseks). Kuid kohapeal selgus et kiirem süst mille saan on Greenland LC :) Väga "huvitav" valik võistlusteks, aga mis seal ikka tuli sellega sõita. Samas sai hea kogemuse võrra rikkamaks sellest kuidas Greenland kiiresti liikudes käitub ja mis tunne sellega pikemat otsa sõita on. Ega see 18km nüüd mingi eriti pikka sõit ka ei ole, aga siiski pikem kui mu senised katsetused.

Stardis oli seekord vist küll rekord arv osavõtjaid. Start lükati isegi 15 min edasi et kõik ikka starti jõuaks kes tulemas. Ma võtsin stardis suht tagasihoidliku positsiooni tagapool, ei olnud väga mõttet ette kiirete süstade, eriti kaheste vahele trügida. Pärast muidugi mõtlesin et võibolla oleks pidanud, aga vaevalt et see palju oleks muutnud. Järgmine aasta siiski kavatsen vähe eest poolt startida.

Meri oli seekord tasane ja tuult väga ei olnud. Puhus umbes 5 m/s edelatuul, mis tähendas et minnes oli tuul enamvähem vastu ja tulles tagant. Sama tuleb edalatuul sisse võistlustrassi suhtes diagonaalis ehk siis tagasi tulles oli parajalt jälle vaja tööd teha süsta juhtimiseks, mitte ainult edasi liikumiseks, kuna tagant diagonaalis tuul kipub tüürita süsta väga ära lükkama. Hea oli jälgida Argo Maxiga mõne süsta jagu ees sõitvaid Roltsi ja Triinu, kui nad liikusid otse, siis Greenlandi pildusid tuul ja võiksed lained küll ühele ja teisele poole Roltsi ja Triinu trajetoori.

Greenland ei ole võistluspaat! See sai õige pea selgeks. Omast arust sõitsin päris kiiresti, aga süst väga edasi ei läinud. Selline tunne nagu süst ei libiseks üle vee, vaid pead tööd tegema et teha läbi vee suruda. Ehk siis rabeled mis sa rabeled aga kiiremini ta ei liigu. Mingi kiiruseni läheb Greenland väga kergelt, aga tema hull speed ei ole just kõige kiirem ja seda ületada minu tehnika ja jõuvarudega suht võimatu. Aga kogemusmus oli huvitav, sest nüüd mõistan jälle eskimosüsta paremini kui enne. See süst tore, aga mitte võistluseks. Pigem ikka eskimopööreteks ja muudeks vees vedelemisteks. Ilmselt ka karmiks surfiks see paat liiga väikse mahuga, sest juba ca 30 sc lainest tahtis ta läbio sõita, mitte üle. See omakorda pidurdab igas laines hoogu, aga karmide lainetege surfis võib tõmmata järsust lainest alla tulle nina põhja kinni, mis omakorda võib nii kerge ja õrna süsta puhul lõppeda sellega et nina tükkideks.

Kuna seekord oli rada natukse pikem, siis võib öelda et see aasta sõitsin täpselt sama kiiresti kui eelmine aasta Revaliga. Eelmine aasta oli aeg 2:10, see aasta 2:11. Kokkuvõttes 14. koht K1 meeste arvestuses. Osadel oli seal rajaga probleeme, aga mul õnneks mitte. Üks tugev kahene paatkond (Indrekud) isegi diskvalifitseerite kuna nad sõitsid kaardi, mitte poide järgi. Asi selles et poid olid pandud teisit kui enne võistlust välja pandud kaardil.
Aga ka see selge, et Reval ja Greenland suht sama kiired süsta tegelikkuses kuid pikka maad Revaliga palju mugavam sõita. Üldiselt võib kõigega siiski rahule jääda, arvestades paati millega sõitsin ja oma kahtlast vormi.

Lisaks maratonile oli ka seekord huvitav osa võistluse juures Tahe uute süstade väljapanek mis nädal hiljem Sakasamaale Kanu Messele viidi esimest korda maailmale tutvustamiseks.


Uued süstad
Tahel see aasta 9 üüt mudelit tulemas, millest mõned mulle ka vägagi huvi pakuvad :)

Greenland T (või GT) - Tahe võttis Greenlandi, jättis pikkuse samaks, venitas laiust 2 cm suuremaks ja tõstis tekki kõrgemale ning lisas nö tavalise kokpiti. Tulemuseks sai väga mõnusa süsta, vähemalt esmapilgul. Mulle vähemalt väga meeldis, eriti peale pikka otsa õiges Greenlandis :)
Suurem maht ja natukse rohkem ruumi teevad sellest väga ahvatleva paadi. Kindlasti üritan seda esimesel võimalusel ka pikemalt katsetamiseks saada.

Wind Duo - Tahe uus super kahene. Kõikidele kiire süstade sõpradele tundub see tõeline maiuspala. Tegu on seekord siis väga selgelt Wind seeria süstaga, kuju väga sarnane Wind 535-le ja 585-le, ainult et tegu on kahesega. Kuju on superilus kahese kohta, tekk on madalam. Laiust 60 cm, pikkust 650 cm. Süsta mahtu ei ole nii palju kui Argodel, seega võibolla karmi ilmaga merel ei ole see nii hea kui Argod, aga siledal veel tunudub super! Kahjuks ei saanud proovida, aga kindlasti üritan ka seda pikemalt katsetada. Esimest korda kui ma elus kahese süsta pärast sellises elevuses olen :)

Reval Midi - Revali ja Reaval Mini vahepeale variant. Aga disain ostetud kusagilt uuest kohast. Minu meelest see süst eriti ilus küll välja ei näe, aga samas kui sõita proovisin siis tundus täisa OK. Süst on kõrge tekiga ja kuidagi jässakas. Positiivne üllatus oli eskimopööre ja see et oli võimalik ilusti tagatekile sellili lasta, pea vastu tekki. Uskumatu! See tuleneb ilmselt sellest et iste on süstal tuntavalt kõrgele tõstetud. See kõrge iste jälle väga ei meeldind, aga omamoodi toimis siiski. Surfis võiks seda proovida, sest on lühem Revalist ja mahtu ka on ning peaks paremini manööverdama. Äkki isegi on selles paadis midagi...

Zegul 550 - Tahe poolt ära ostetud Rootsi süstatootja uus ja kiire mudel. Sai seda proovitud ja sellega oleks olnud täitsa tore maratoni sõita. Natukse raske oli tassida, aga vees liikus ilusti. Jättis suht postiivse mulje. Samas kiiretest meresüstadest ikkagi mu lemmik Tahe Wind 585 (endise nimega Viking).

Paraku jäi Wind 535 testimata, kuna selle avastasin liiga hilja :(

Täiustatud oli ka Coastspiritit, millele on nüüd lisatud kõikide poolt kaua oodatud esimine kuikamber. Enne oli kogu esiosta ühes sektsioonis mis muutis selle kasutuks ja ohtlikuks. Kui talle veel reietoed ka tulevad siis on tegu täitsa mõnusa süstaga.

Tabasalu sprint - Xdreami neljas etapp

05.09.2009 toimus 2009. a Xdreami neljas ja viimane osavõistlus. Sedapuhku oli tegemist sprindi võistlusega, kus võitja eeldatav aeg oli ca 2,5 h ainult.
Ilm oli taaskord ilus ja koht suht huvitav, kuna võistlus toimus ju ikkagi tiheasustusega alal valdavalt. Enne võistlust me isegi ei suundud välja mõelda kus seal kanuuga sõita saaks. Võistluse käigus muidugi selgus väga elementaarne koht ehk Harku järv :)
Seekord oli meil juba veelgi parem stardipositsioon ehk siis olime stardis 27. paigutusega mis tähendab seda et startisime ikka suht võisteljate seltkonna ees otsas. Raja algus oli lahe ja mägine tehtud, seejuures õige punkti leidmiseks tuli ruutvõrrandit lahendada. Hea te meil on kõvad matemaatikud meeskonnas, ma ise ilmselt lahendaksin seda siiani. Jooksu etapi esimesed punktid olid seekord meres, päris vägev sumpamine oli. Ujuma ei pidanud, aga vööni vees liikuda on ka parajalt raske. Siiski sai jooksus suht õigeid valikuid tehtud ja seega olime 16 võiskond kes rattaettapile läks. Rattas läks ka enam-vähem. Ühe punkti juures siistime Hannesega kokkupõrgata ja mõnusa kokkumise organiseerida, sest mingi mees sõitis mulle teele rist ette, samalajal kui ma pidurdasi ja kõrvale keerasin arvas Hannes et peaks kiirendama ja minus mööduma. No hunnikus me igal juhul olime. Rattaetapil oli ka rattaralli, mida alles pärast teada saime, selle tegime enese teadmata läbi :)
Kanuu etapile jõudes olime 17. kohal ja võimalik et kaotasime seal veel koha või kaks. Edasi tuli teine ja pikem rattaralli, mis tekitas paraja segaduse ja kus me suutsime ülejännud juhtgrupist 180 kraadi teises ja loomulikult ka vales suunas sõita. Siin kaotasime vähemalt 10 min ja 20 kohta :( Võistlusmoraal käis ikka peale seda viga tugevalt miinustes korra, aga kui lisaülesande juures jälle Reimann Retkede võistkonda nägime läks tuju jälle paremaks. Pärast selgus et nad olid ka kõvasti puuse pannud täiesti suvalise kohapeal, ehk siis unustasid ühe üledande ära :)
Kui õige teeotsa lõpuks üles leidsime siis läks asi juba ludinal edasi. Viimane lõpp oli päris hea väntamine, sest mitu võistkonda oli koos ja kõik arvasid et lõpu peab vähe kiirema tegema.
Mulle oli see võistlus päris raske. Organism oli päriskurnatud juba enne võistlust umbes nädalapäevade jagu ja ega ta ka võistluse aja palju parem ei olnud. Siiki positiivne see et väga-väga halva vormiga suudame ikka esi 20 piirimail võistelda kui just orienteerumisega jälle puuse ei pane:)

Siin kasutatud pildid on teinud Assar Jõepera Fotoluksist.

Sverdi / kiilu kasutamine

Leidsin ühe toreda artikkli sverdi või kiilu või uime (kuidas keegi harjunud nimetama on) kasutamise kohta. Ka kajak.ee foorumis on kunagi sverdist natukse juttu olnud. Samuti olen tähele pannud et nii mõnedki kasutavad sverti valesti, näiteks koos tüüriga või siis ainult svert sees või svert väljas asendistes. Samuti ei teata mida svert täpselt teeb ja millal teda on mõtekas kasutada.

Mats Bengtsson on oma lehel kirjutanud asjaliku jutu sverdist, tööpõhimõttest ja kasutamisest. Keda huvitab lugege SIIT.

Björn Thomassoni eskimosüst SeaBird'ile

Lõpuks saab näha ka müütilist Björn Thomassoni poolt SeaBird Designs'ile tehtud eskimosüsta. Juttu on sellest olnud juba varsti umbes pool aastat. Teada oli et 2 eskimosüsta neilt tulemas ja et need on disaininud legendaarne Björn Thomasson ja seda et mõlemad on samas stiilis ainult et suuruse vahega. Samas ei ole keegi veel neid paate näinud. Aljona SeaBirdist lubas neid novembris.

Nüüd aga on Björn oma kodukale pannud välja jutu ja pildi uuest süstast mis ta SeaBirdile on teinud. Kui algul räägiti, et SeaBirdi alt tuleb välja Black Pearl, siis nüüd on selge et päris nii see ei ole. Pigem meenutab uus süst maailma kõigi aegade müüduimat eskimosüsta Vally - Anas Acuta't (eesti keeles siis soopart). Igal juhul on Björn SeaBirdile täiesti uue disaini teinud.

Jutt ja pilt Björn Thomassoni disainitud uuest eskimosüstast SeaBirdile on näha SIIN.
















Arvestades kes selle disaininud on, siis võib loota et tegu saab olema parima süstaga siiani SeaBirdi valikus. Mina jään igaljuhul huviga ootama.

Vääna surf

Väike raport Väänast. Eile käisin ka ikka korra Väänad õhtul, jõudsin päris hilja aga siiski käisin ära. Ja asi oli seda väärt - selle aasta parim surfiilm :) Ja jälle tuleb tõdeda et parim ilm on väänas siis kui edelatuul, mis tähendab seda et tuult nagu ei olegi, sest tuul jääb lahesopis panga varju, samas mega lained tulevad merelt. Laind on suured ja pika intervalliga, mis on täiesti ebatüüpiline meie oludele. Aga see eest lahe. Sain ainult natukse sõita enne pimedat, aga teised kes varem tulid said seda parema elamuse.