Xdream III etapp Elvas

Paar päeva peale Norra matkalt naasmist ehk 26.07.2009 toimus Elvas Xdreami III etapp. Seekord oli tunne enne võistlust neutraalne ja mitte midagiütlev. Seega ei osanud midagi eriti eeldada. Norras sai nädal aga antibiootikume ja muid toreidaid rohtusid söödud, kuna ärasõidu päeva hommikul diagnoositi bronhhiit. Samas matkal tervise pigem paranes kas siis tablettidest või niisama värskest õhust ja füüsilisest tegevusest.

Elvasse sõitsime juba laupäeval kohale, et saaks rahulikult kohapeal magada ja hommikul puhanuna starti minna. Võistlushommik oli päris soe ja päeva peale läks veelgi soemaks. Algul sai kaks kihti riideid selga panud, aga õnneks sai ikka stardiks üks kiht maha. Seekord saime juba strati päris healt kohalt ja ei pidand rivi lõpust startima. Teised võikskonna ümberringi nägid juba päris "proffesionnalsed" ja kõvad tegijad välja :)

Stardis kui kaardid sai avatud siis selgus kohe, et esimene punkt tuleb kõigil võistkonnaliikmetel võtta eraldi, seejuures pool teed punktini oli kaardil valge :) Väga kaval samma korraldajetelt. Mul läks esimese punkti võtmine suht libedalt, sest kuna ma ei ole just kõige kiirem kaarditundja, siis seda natukse uurides tõmbasid juba kõvemad orienteerujad minema ja pärast sai juba suht tegijate sabas joosta. Isegi üle jõe ei pidand ujuma. Teistel läks aga kauem. Teine punkt kus kõik võistkonnaliikmed pidid jälle kokkusaame oli omamood üritus, mis lõis seekordse võistluse read täielikult sassi. Paljudel oli punktide leidmisega raskusi ja nii ka meie omadel. 2. punkti ümber oli meeletu rahvamass kes kõik otsisid omasid. Ma sain kaua 10min oodata enne kui tuli Martin, aga ütles et tal ikka veel 1. punkt võtmata. Koos vaatasime kaarti ja ta pani oma punkti võtma. Martin sai punkti kätte ja tuli tagasi, aga Hannest ei tulnud ega tulnud. Ootasin veel 10 min enne kui ta kohele jõudis. Selleks ajaks olime juba ühed viimased, enamus võistkondi oli oma liikmed kokkusaand ja edasi läinud. Selgus, et Hannesel oli punkti leidmisega raskusi ja kui punkt käes oli hakkas ta kogemata 3. mitte 2. punkti poole edasi jooksma.
Samas edaspidi samal jooksuetapil saime siiski mitukümmend kohta juba oma positsioone parandatud. Ja tõusvas tempos jätkus meie minek kuni lõpuni. Kanuu etapp oli ka seekord omamoodi, kaardil ei olnud mitte punkte vaid punktid tuli sinna kanda. Samas olles ainult ca 200-300m sõitnud murdus Hannes aer, nii et sõitsimegi praktiliselt kogu sõidu kahe aeruga. Jõgi oli jube väike, kitsas ja vette langenud puid täis. Võibolla ka tänu aeru kaotusele õnnestus meil aga puntide märkimine hästi, sest üks meeskonna liige sai kogu aeg kaarti jälgida. Ja liikusime ka päris nobedalt kahe aeruga. Kuna sõit oli üks suur võitlus puudega, siis ka see oli meie kasuks. Pikkadel sirgetel oleksid kolmeaeru-paatkonnad saanud suurema eelise.

Järgnes rattaettapp. Ka seal oli üllatus, mida ei ole enne kohand. Kaardil oli 2 punkti, mis ei olnud mitte kaardile kantud, vaid olid eraldi väljavõtetena legendis. Need punktid tuli ise kaardilt üles otsida. Õnnestus ja edasi oli päris usin väntamine. Tõusime jällegi. Ma ei jõudnud isegi kaarti korralikult vaadata, uimane nagu ma olen. Kogu aeg tuli edasi väntamisega tegeleda.

Siis tuli jälle joosta. Oi kus jalad olid tuimad peale väntamist. Jalgsi oli 3 punkti + lisaülesanne. Kuid teistel ei tulnud ka jooks paremini välja. Kõik olid parajal kulgemisreziimil esimese kilomeetri umbes, siis sai jalad enam-vähem liikuma. Üle jõe ujumisel said nii Martin kui Hannes reielihased krampi. Üldse oli seekord ujumised hullud krampide tekitajad. Lisaülesandes pidi planeete reastama. Meil läks kolm mööda, mis tähendas kolme ca 150-200m tiiru 25kg kangilitriga :) Pärast kuulsime Reiman Retkede võiskond reastas valet pidi ka pidid 9 ringi jooksma.

Siis jälle ratast. Kuni stardi-finisipaigani. Siis seal ratad ära ja uuest jooksma, millele järgnesid kaks punkti keset järve ehk ujumine ning jooks tagasi. Ujumine tekitas jälle krampe. Mul kiskus vasak reis krampi tagasi joostes, Martinil mõlemad. Õnneks päris hullu krampi ei löönd. Lõpus oli veel kroketi ja golgi vahepealne mäng lisaülesandena, kus tuli ca 200m ringil pallid kurikaga läbi väravate taguda. Seda tegi Hannes, kuna tal jalad veel töötasid :) Ja selle ajaga taastusid ka teiste jalad ning oligi lõpuspurt finissise.

Arvasime et tegime hästi seekord. Kui esialgsed protokollid välja pandi, hakkasin otsima meie võiskonda meie tavapärasest kohtade vahemikust (35-50) aga ei leidnud. Pühiline üülatus oli kui avastasime et olime 17. kohal hoopis :) Pärast mõni päev hiljem korrigeeriti 18nendaks :) Aga väga hea tulemus igal juhul.