Tegemistest...

Ei ole paraku saanud üle kahe nädala siia midagi kirjutada, selle häda nimi on puhkus :) Vahepeal sai käidud 2 nädaltat abimatkajuhiks Kormoranile Norras. Norras tuli kokku 9 sõidupäeva Alesundist pikku fjordi Geirangeri, vahepeal põikasime sisse ka Tafjordi. Aga sellest tuleb eraldi lugu kui jõuan ka pildid üles laadida.

Peale Norrat toimus veel Xdreami III etapp, kus meil üle ootuste hästi läks. Ehk saab sellest ka väikse jutukese varsti.

Tempest jakist juba sai kirjutatud, nüüd ootab veel väike üle vaade Kokatat Meridian kuivülikonnast (Gore-Tex, sokkide ja kergenduslukuga). Aga jällegi, iga asi omal ajal või natukse hiljem.

Igaljuhul nüüd ma jälle levis ja üritan vahepealseid sündmusi ka blogis jagada :)

Kokatat Tempest Jacket

Kokatat Tempest Jacket on mu viimase aja üks toredamaid avastusi süstamatka riietuses osas. Sain oma jaki kätte natukse enne Norra matka, kus oli kokku 9 aerutamispäeva. Kuigi Norras oli üllatavalt soe, oli ilm väga muutlik ja päris mitmel päeval sai Tempest jakk selga tõmmatud.

Matkal jäin ma selle jakiga väga rahule. Suurepäraseks teevad selle minu arvates järgmised asjad:

• Läbimõeldud ja funktsionaalne disain
• Neopreen kaelus, mis ei ahista kaela ja hoiab kaela hästi soojas, vajadusel on kaelust võimalik veel pingutada ka (kuid matka oludes ilmse ei ole see väga vajalik, kuna ka tavaasendis toimib see piisavalt hästi). Vajadusel kannatab ka paar eskimot teha.
• Lateks varukad, mis ei lase veel varukasse voolata.
• Vana hea (samasugust kasutatakse teistel ja kallimatel mudelitel) Kokatati kapuuts on väga mõnus ja saab tõmmata tihedalt ümber näo. Reguleeritav mitmest kohast. Suurepärane asi.
• Tasku varukal. Tundub pisiasi, aga minu meelest on aerutamisriietel varkukad ainukesed mõistlikud kohad taskutele, sest nagunii on sõites vest seljas ja kõhupealsetest taskutest ei ole mingit kasu.
• Lihtsus - ei mingeid ülemääraseid jubinaid, samas kõik vajalik on olemas.
• Hea hind! Kui Kokatati Core-Tex materjalist tooted on väga kallid, siis Troposest asjad on päris hea hinnaga. Materjal hinga küll, kuigi kahtlus on et mitte nii hästi kui Core-Tex (mis ei ole ka eriline üllatus just).

Olen käinud sellega ka eskimoid tegemas, kud selleks ei ole see just parim valik, kuna neopreen kaelus veekindluselt lateksile vastu ei saa ja vett tuleb ikka läbi. Sooja veega võib aga kasutada küll. Kapuuts tuleb ainult kokku rullida, kui ei taha veeämber kuklas pöörata.

Kokkuvõttes Tempest jakk sobib pigem matkajale kui eskomopöörete ja muude veealuste asjade harrastajale. Kes kavatseb peamiselt matkata, siis sellise raha eest millega EastPole seda pakub on see praegu mu esimene valik. Vee all sulistamiseks ei saa lateks kaelusest üle ega ümber.

Väga huvitav oleks sama jakki kindlasti ka Core-Tex versioonis. Võibolla kunagi tehakse, aga praegu veel sellist ei ole.

Kormoran Cup 2009

Laupäeval toimus Peipsil selline tore süstaüritus/võistlus nimega Kormoran Cup. Võistlus ise toimus neljandat aastat, aga mina sattusin osalema esimest korda. Nagu võistluse nimigi ütleb siis korraldab seda võistlust Kormoran kayaks. Võistlus toimus distantsil Varnja-Praaga-Piirisaare-Varnja ning läbitav vahemaa oli kusagil 42 km. Seda vähemalt neil kel õnnestus läbida rada kavandatud distantsil, kõikidel see paraku ei õnnestunud, kuna ilm keeras poole võistluse peal päris tuuliseks.

Hommikul võistluse baaslagris Nina külas, Miku juures tundus hommik ilus, soe ja selge. Peipsil oli vaid kerge virvendus. Start oli kell 10:00 Varnjas, piirivalve kordoni juurest. Võistlusel osales 16 paati, millest vai üks oli kahene. Samas ka aruasaadav, sest ametlikult autasustatakse ainul üheseid. Võibolla järmine aasta ka kahest klass, aga seekord oli veel vaid ühesed. Enamus rahvast sõitis Kormorani Feathercrafti süstadega, mis ei hiilga just kiirese poolest, kui on muidu mõnusad. Samas oli võistlustel ka üks kõva tegija - Kaubi Türnpuu kes nagu arvata võis erilist kaasarääkimisõigust võidu osas teistele ei jätnud. Isegi Revaliga sõites oli ta kõigist peajagu üle. Aga tegelikult oli täisa hea et Kaubi ees läks, sest siis oli mul siht ees kelle järgi sõita. Paraku oli ka seekord nii, et kui esimest korda võistled kusagil, siis kontrollpunktide leidmine kipub omajaga aega võtma. Mind päästis suuremast punktide otsimisest just ees sõitev Kaubi, kes selle töö ära tegi.

Põhimõtteliselt kogu distants kujuneski nii, et Kaubi algusest peale juhtis. Edasi pool maad läks nii et mina ja võistluste ainuke kahene koos ja siis varsti ka Rene. Ülejäänud jäid peale esimest kontrollpunkti Praagal päris kaugele. Poolel maal ehk Piirisaarelt tagasi tulles jäi kahene juba maha ja Kaubi oli ka suht täpp silmapiiril, seega enamus sõidust oli üksi sõitmine. Õnneks oli tempo piisab et veel hea ilmaga finishini vastu pidada. Põhiline häda sõidul oli Vikingi hõõruv seljatugi. Seljatugi on Vikingil suht suur ja kõrgel, nii et kui korraliku kehatööga sõita siis see hõõrub kogu aeg selga, päris auklik, paistes ja valus teine nüüd. Aga küll ta ükskord ära paraneb jälle. Võrreldes eelmise aasta Riia maratoniga kus ka Vikingiga sõitsin jäin siiski suht terveks. Peale Riiat olid ikka suht hematoomi laadsed asjad seljapeal. Kaubi ütles ka pärast, et nende seljatugedega ei saagi sõita. Tal esimene asi et viskab Tahe seljatoed välja :) Istme tagumine kumerus pakkuvat talle piisavalt tuge et paigal püsida.

Kusagil kella 15-15:30 paiku tõisis aga ca 9m/s põhjatuul, mis tähendas võistlejatele külgtuult. Laine kõrgus oli kusagil 1,5m ja olend olid tihedad ja tervad. Osal seltskonnast läks asi nii karmiks et finisisse jõuti alles kella 23 paiku õhtul. Ka distants kujunes neil pikemaks kuna mindi kalda äärest madalast veest ringiga ja isegi Emajõe harujõgesi kasutati et saaks aga lainest minema, tuulest nagunii pääsu ei olnud. Vahest on ikka hea kiiresit sõita, ei jää tormi kätte :)

Hea harjutus igaljuhul. Kuna ka Soome ületus plaanis järgmine nädal siis ongi paras trenn. Mu teine koht ametlikult 42 km sõidus (minu GPSi tracki järgi 39 km - eks pikkus olenes raja valikust) ajaga 4:34:... näitab, et Naisaarelt peaks mõistliku ajaga Soome saama küll, kui vaid tuul lubab. Lõpuks ju oleneb vähemalt mereaerutamisel kõik ilmast.

PS Suured tänud Ahtile Eastpole'ist, et ta laenas ilusalt ja kiiret pool süsinik Tahe Vikingit selleks võistluseks.

Mõned pildid ka...