Pool sessions vol 2

As a every Sunday routine we (Rene, Kaire and I) went to Viimsi school pool to practice some rolling. This time also Uko was joining us. In short it was great fun and I learned a new roll again that I have wanted to lear for long time - reverse sweep or rodeo roll (not sure what the correct name is). Anyway here's small video of what we did.

Pool Sessions vol 1

I have been now 4 times this autumn in Viimsi school pool practicing rolls and other wet stuff like sculling and braces with Rene and Kaire. So far it's been so much fun that most likely I will be going to pool every Sunday I can afford the time. First two small teaser clips :)

My hand rolling try, a successful one (like most of them)

Rene's roll hand behing the neck

Metsaelu

Poiss on saanud vahepeal paar uut mänguasja :) Mänguasja, millega saab metsas mängida. Nüüd, kus süstasõite, muidu ringikolamist ja aerude ehitamist Soomaal on jäänud vähemaks, jõuab jälle metsas koldada, lõket teha ja proovida, kuidas uued mänguasjad töötavad. Ei midagi erilist, vaid lihtsa elu võlud, pealegi eriti hea see, et saab vahepeal arvuti tagant eemale.

Suvel sai hangitud enadale Granfors Bruks Small Forest Axe ja päris hiljuti sai hangitud ehe Malaisia Borneo džunglis käsitööna valminud parang. Tegemist väga laheda asjaga, millest kasu ka meie kodustes metsades ja võsades ragistamisel. Parang on sepistatud Land Roveri lehtvedrust :) Valmistusprotsessi näeb natukese siin.

Granfors Bruks Small Forest Axe on ka suhteliselt legendaarne elajas, tunutud üle maailma. GB on Rootsi kirvevalmistaja, kes teeb siiani oma kirved käsitsi kvaliteetsest süsinikterasest. Kui korra sellist looma käes hoidnud, siis teised kirved tunuduvad käes poolikud...mitte just valed, aga mitte nii mugavad.

Viimati saigi mõlemat metsas kasutatud lõkkepuude kogumisel ja parajateks halgudeks raiumisel.

Granfors Bruks Small Forest Axe ja parang

 Ikka juba mõnus lõkke ääres istuda, niisama tuld vaadata ja midagi küpsetada. Seekord siis sai katsetatud sellist asja, mida UK bushcrafti tüübid nimetavad bannock. Ma ei teagi, mis selle eestikeelne vaste võiks täpselt olla. Põhimõtteliselt koosneb jahust, piimapulbrist, küpsetuspulbrist, suhkrust ja veest. Võib teha nii magusa kui soolase, antud juhul siis tuli magus rosinatega. Küpsetatakse tavaliselt süte ääres, mitte peal. Oluline traditsioon ka selle asjaga: bannockit ei tohi kunagi lõigata, ainult murda võib. Lõikamine on bad luck.

Bannock lõkke ääres küpsemas

Valmis toode :)

Kajak.ee 2011 kokkutulek Aegnal

Laevastik

See aasta jätkasime eelmisel aastal alguse saanud traditsiooni ja korraldasime jälle süstasümpoosiumi ehk siis ametliku nimega kajak.ee kokkutuleku Aegna saarel. See aasta olime sunnitud ürituse juuli algusesse (1-3. juuli 2011) tõstma, sest kõik teised juuli nädalavahetused olid juba muid (süsta)üritusi täis. Algselt kartsime, et vesi võib liiga külm olla ja samuti liiga tuuletut ilma sellel ajal, sest juuni ja juuli ei ole kunagi hiilanud suurte tuultega. Lõpuks saime super hea ilma - õhk päeval ca 27 C, talutava vee ka algajatele ja koolitajatele kes pidid pikalt vees olema ning laupäeval saime natukse väikest tuult ka, nii et laine ikka natukse loksutas ka. Surfida just ei saanud aga paras koolituste laine. Surfilm olekski liiga karm olnud algajatele.

Kohale tuli ca 65 inimest, kellest kui ma nüüd peast ei eksi siis 53 olid süstadega ja osalesid aktiivselt. Teised olid pereliikmed ja muidu sõbrad. Tore oli näha, et meie üritus on ka Lätis teada ja seekord oli ca 15 lätlast kohal. Sellest tulenevalt tegime vist peaaegu et kõik koolitused inglise keeles. 

Björn rääkimas süsdadest

Ja seekordse kokkutuleku naelaks olid muidugi meie välismaised koolitajad. Esimene kelle nõusse saime oli Björn Thomasson (www.thomassondesign.com). Björn rääkis reede õhtul oma paatidest ja grööni aerust ning loomulikult ka sellest kuidas neid kasutada. Laupäev ja pühapäev tegi ta kokku 4 sessiooni koolitusi grööni pööretest ja aerutamisest.

Sara koolitmas (Sara foto)

Veel saime rootsist koolitama Johan ja Sara Wagneri (http://www.escapeoutdoors.se), kes on mõlemad väga tehnilised sõitajd. Pagunitelt siis BCU 5*-id mõlemad. Aegnal tegid mõelmad 2 päeva BCU 4* elementide koolitusi. Sara toodab ka ilmselt maailma kõige ägedamaid (ja ilmselt ka kõige kallimaid) süsinikust kaheosalisi grööni aerusid (www.blacklightpaddles.com). Eestisse võtsid nad kaasa 2 eriti kerge aeru prototüüpi, et näha kui kergeid aere saab teha. Normaalne tootmises olev aer on ca 500g, Eestis olid ca 50g kergemad aerud, kuid mõlemad aerud läksid katki, mul õnnestus üks neist ära murda tehes ette tekile ülestulekuga pööret. 

Phil päästetehnikatest rääkimas

UK-st Anglesey'st oli meil seekord Phil Clegg ehk mees kõigi Euroopa aerutajate Mekast. Phil on töötanud Nigel Denise juures ja praegu on vabakutseline aerutamisguru. Noor BCU 5* ja loodan et ei eksi kui ütlen, et 4* Coach. Igal juhul väga osav aerutaja jällegi ja saime näha ilusat aerutamistehnika ja lahedaid koolitusi.

Kõik koolitajad olid väga kõvad profesionaalid kuid ja muidu väga toredad inimesed. Esialgne lootus oli saada ka Helen Wilson meie üritusele, aga kõik ei lähe alati nagu soovitud.

Seekord õppisime eelmise aasta vigadest ja kavandasime 4 sessiooni asemel päevas ainult kaks pikemat 3-4 tunnist sessiooni. Nii saab rohkem pühenduda ja ei pea erinevate koolituste vahel jooksma. Tundus, et otsus oli õige ja oseljad said asja vabalt võtta ja samuti rohkem aega harjutada.

Phil, Björn, Johan ja Sara (Foto: Karli Luik)

Igaljuhul sai tehtud väga kõval tasemel üritus jällegi. Usun et sellist sümposiumi ei peaks kusagil maailmas häbenema. Ja tegelikult ega ei olegi niivõrd tähtis kui palju on osalejaid vaid pigem mis tasemel koolitusi pakutakse.

Tartu Maraton 2011

Enne starti

Massitseen stardist

Eelmise aasta lõpul jõudsin ka nii kaugele, et pain ennast esimest korda Tartu Maratonile kirja. Rolts on mulle juba paar aastat pinda käinud, et seda teeksin. Siis paar aastat ei olnud mul klassika varustust, sest olen ca viimased 20 aastat on elust ainult uisku sõitnud. Nüüd sain klaasika varustuse kokku ei olnudki nagu enam vabandust miks mitte osaleda, tuli ära teha. Pealegi millegipärast nende maratonidega ja muude pikkade ja piinarikaste võistlustega on juba kord nii kui korra osaled, siis jäädki osalema. Eks näis ka nii läheb ka Tartu maratoniga.

Seekord oli ka päris äge ilm. Kui võistlushommikul sai Võru lähedal silmad lahti siis teatati et ainult -27,5 C väljas. Stardi ajaks oli temperatuur vist ca 20 miinuskraadi juures. Sattus päris huvitav aasta esimeseks maratoniks. Aga mis teha. Sai korralikult riidesse pandud, st mõistlikult ja ei olnud häda midagi, pigem oli kogu aeg palav. Isegi sõrmed ja varbad ei külmund ära. Muidugi sõites olid kõik riided jääs, tegelikult ka nägu (habe, kulmud, ripsmed isegi kõrva tekkis mingi jääpisar). Kuid külm ei olnud.

Sõit selle külmaga oli suht raske, sest ilmisemine oli vilets. Ega suusad üldiselt nii külma ilmaga väga hästi ei libisegi, va üksikud jäätnud lõigud. Libisimine oli selline, vahelduvtõuget sai sõita aga paaristõuget ei jõudnud. Õigemin see oleks olnud aeglasem või sama kiire kui vahelduvtõuge aga jõudu oleks raisanud minu korda rohkem ja seda isegi minu eriti halva vahelduvtõuke tehnika puhul.

Poole maa peal olin juba päris väsind ja määrisin ka kaks hihti uut pidamist alla. Natukse aitas, eriti tõusudel. Samas siis oli juba selline tunne et lihtsalt sõidad, kiiremini ei saanud ja aeglasemalt ei tahtnud :) Kulgemine.

Aega kulus mul siis oma kella järgi ca 6h 6 min, kuid paraku kaks päeva peale võistlust ei ole mu tulemust ikka veel finishiprotkollis. Hea töö korraldajad! Muidu hästi korraldatud üritusele sita maiguga lõpp. Kus juures üks sõber nägi mu tulemust mõned tunnid peale finiseerimist, aga siis see kaduski lõpuprotokollist. Loodame et mu tulemus ikka üles leitaks.

Uuendus:
Kolm päeva peale maratoni jõudis ka minu tulemus protokolli - aeg 6:05:55 ja koht 3709. Vähemalt aeg ees mis järgmine aasta vaja üle sõita :)