Pikk Xdreami öö Väätsa ja Türi kandis

27.06.2009 kell 22:20 anti Türi kandis start Xdreami II osavõistluse B-rajale. Tegu on pika ööetappiga, mille ennustatav võitja aeg oli 5,5-6h. Meie jaoks kujunes see võistlus aga oluliselt pikemaks finisisse jõudmiseks kulus meil 8h ja 5 minutit :) Minu jaoks oli tegu ühe raskeima võistlusega, kuigi midagi eriti hull selle ka ei olnud. Siiski võrreldes esimse Ardu etappiga oli see oluliselt raskem. Aga raja raskus ei teinud sellest lahedat võistlust vaid pigem mudasus :)
Võistlus "alade" järjekord oli seekord selline B-rajal:

1. Kanuu
2. Jalgsi + lisaülesanne
   
3. Ratas + lisaülesanne
   
4. Jalgsi (valik)
   
5. Ratas

Kanuuettapp ja kogu võistlus algas mega ummikga. Kui ca 150 kanuud peavad korraga umbes 5m laiusele jõele mahtuma siis ega sealt paremat tahta ei olegi. Kui liikuma saime läks kõik suht ilusti, kuigi oleks võinud natukse rohkem sirgetel lõikudel pingutada. Selle eest kurvid läksid meil hästi. Tuli välja et enamus rahvast ei oska kanuud hästi juhtida korralikult kurve võtta ja igast puntraid moodustasid ja kaldasse kinni sõitsid, siis me lihtsalt libisesime neist väikse slaalomiga mööda :)

Põhimõtteliselt kogu jalgsi orienteerumise osa koosnes sõna otsese mõttes mudast ja veest. Orienteerumisega oli sellel osal rajast vähe pistmist, kuna ainuk mõistlik ja võimalik liikumistee kulges "pokumaal" mudas. Esimesed oli raja kuidagi sisse talland ja ülejäänud 145 võistkonda sisuliselt kasutasid samu radu, sest kõrvale astumine oleks tähendanud hullu (veel hullemat) võitlust muda ja pokkudega. Kuna jalgsietappi ajal oli juba pime, siis kogu mudas möllamine toimus pealampide valgel. Jõe ääres oli hull jaaniussikeste rivi ehk siis paistid peamiselt pealamid kes hanereas rajal marssisid. Joosta ei saanud, sest raja läbilaskevõime oli suht vilets. Lisaks mudale oli palju vett. Rada oli tehtud nii, et punktid asusid suht vaheldumisi ühel ja teisel pool jõge, mis tähendas et vaja oli 4 korda üle jõe ujuda + mõne korrad õnnestus rinnuni vees sumbates jõest üle saada jalad põhjas + mudakraavide ületused. Viimane ujumine täisvarustuses oli juba suht vastukarva kuna jõevesi tunuds aina külmem. Samas lisaülesande autokummidega paisjärve saarele punkti võtma ujumine oli täitsa OK, sest seal oli vesi väga mõnusalt soe. Ilmselt üksjagu soojem kui õhk öösel. Rahva üldine lemmik oli B-rajal ka elektrikarjus ühe kraavi kaldal - nii mõnigi laadis seal karjatuse saatel lisaenergiat :) Igaljuhul elamus mis sugune :)

Rattaetapp oli päris pikk ja võttis suht läbi. Oli nii mudas, kruusal kui ka asfaltil sõitmist. Kokku tuli vist mingi 46-47 km. Aga ei tea kas mingi energia puudus vaevas, aga erilist minekut siis enam ei olnud. Järgmine kord peab ise ka energiageeli varuma. Teised meie võistkonnas kasutasid ja olid rahul. Shokolaad vist tõesti liiga pika seeditavusega, enne kui organism sealt midagi omastada jõuab. Kaasa ei aidanud ka see, et viimati istusin ratta seljas eelmisele xdreami etapil :)

Kokkuvõttes läks meil üle ootuste hästi omast arust. Kui eelmine kord olime 50. kohal siis seekord juba 45. Oleksime me rajal ise ka teadnud et nii hästi läheb, oleks võind natukse rohkemgi mõnes kohas pingutada. Kuna arvasime et koht niigi metsas siis just üle ei pingutanud millegiga. Samas eks saame meiegi iga kord targemaks ja loodame et järgmine korda läheb veel paremini, kui just orienteerumisega oluliselt puuse ei pane.

Kõik pildid tehtud ühe jooksu etapi kontrollpunkti juures kus oli nii pikk komposteerimise järjekord. Pildid eriti udused kuna öösel oli selline udu et välk peegeldus sellelt tagasi.



































Järjekord ühe kontrollpunktis. Jaam rippus jõe kohal nii et üks inimene korraga sea seda võtta.

Süstade demopäev Valklas

26.06.2009 toimus Valkla rannas süstade demopäev, kus sai proovida enamust Eestis pakutavatest meresüstadest ning lisaks veel mõnda jõel liiklemise alust. Varustuse müüjatest olid kohal EastPole (Tahe, Rainbow, Perception, Kodiak), SeaBird Designs, Merinek (Necky) ja Kormoran(Feathercraft, NDK). Natukese siis ka süstadest mida sai proovitud:

Necky Chatham 17 - plastik versioon (on olemas ka komposiitversioon), süstal olid reguleeritavad reietoed, mis aga minu jaoks olid vales asendis ja mu reisi küll ei toetanud, aga väga hullu ka ei olnud, sai ilusti sõidetud. Reguleerimiseks oleks olnud vaja mingit võtit ja seega ei hakanud sellega seal jamama. Tagatekk oli sel paadil suht madal, aga pääris pikali vistata ka ei saa. Kuju tunudub natukse naljakas, aga ilmselt suht funktsionaalne. Merel liikus küll, natukse plastiku-tunne oli. Mingit erilist muljet ei avaldanud - täitsa sõidetav süst. Huvitav oleks veel pikemalt proovida.

Tahe Coastspirit - plasik süst, Tahe sai selle kaasavarana Zegul'i nimelise Rootsi süstatootja ostuga. Päris huvitava kujuga süst mida olin mõlenud juba ammu proovida. Huvitas väga kas tast asja ka on? Alati seda süsta nähes tekkib mul küsimus, et kes see loll tegi ilma esimese kuivkambrita meresüsta??? Ilmselt keegi Rootsi disainer... Oleks sellel süstal ees ka kuivkamber hindaks ma seda süsta päris hästi. Kui keegi selle omale ostaks, siis ma soovitaks kindlasti ise vahesein jalgade ette vahele ehitada ja tekile mingi luuk ka teha. Süstal on päris mõnusalt madal tagatekk, kuid samas veel üks puudus on reietugede puudumine. Istumine just kõige mugavam ei ole. Süst tunuds päris kiire ja normaalselt juhitav. Samas laines tahaks ka proovida, aga ilmselt ta ka seal väga hull ei ole, kuigi surfiks ei oleks see ka mu valik just...

Prijon Kodiak - jube suur kaubalaev sõna otses mõttes. Sisse istudes sai hästi aru süsta teki kõrgusest. Kui oled harjund tagumik ees sisse istuma, siis selle süstaga on selline tunne, et põhi ei tule ega tule vastu. Tekk nii kõrge. Aga kui sisse saad on muvav tugitooli tunne. Eskimopööreteks ehk liiga paljugi mugavust, aga pikal sõidul võiks nii päris hea olla. Võimsad pehmed reie ja seljatoed + samasugne suur ja pehme iste. Sõidab see süst ka, kuigi mitte just väga kiiresti. Põhiline eelis võrreldes kõikide teiste süstadega ongi kola vedamise võime.

SeaBird North Sea - Revali sugune banaan :) Tundub natukse ebastabiilsem kui Tahe Reval (esmane stabiilsus) kuid samas tundus jälle Revalist natukse kiirem. Tagumine tekk võiks madalam olla (samasugune kõrge tekk ka Revalil) ja reietoed on, aga ei tööta hästi. Aljona ütles et järgmise hooaja süstadel juba reietoed korda tehtud. Seabirdi süstad on väga kerged. See on üks asi mis kohe tõstes silma hakkab. Sega kas kerguse arvelt ka tugevus kannatab ei oska öelda, sest ei ole proovind ühetegi süsta kivisse sõita. Võimalik et Seabirdi süstadel kasutatav vinüülester vaik annab sama jäikuse vähema materjalikuluga võrreldes polüester vaikudga (vaikud pingerida: polüester, vinüülester ja epoksüüd. Samas hinnavahe arvestatav.).

Seabird H2o - kiire meresüst. Sellist võiks täitsa võistlustel kasutada, kuid ainukeseks süstaks ma olmalse seda ei ostaks. Kui aga soov ainult kiiresti sõita, siis miks ka mitte. Kerge on ka see süst oma mõõtmete kohta. See süst ilmselt mõeldud ka peamiselt tüüriga ja otse sõitmiseks. Pöörab küll aga mitte liige hästi. Üks väike huvitav asi veel see, et süsta nina kipub tühja süsta puhul natukse veest välja tõusma. Võistlustel võiks sinna panna 5-10kg raskust, et saada kätte maksimaaline veeliin ja seeläbi kiirus. Reietugedega ka natukse sama häda mis teistel SeaBirdi süstadel. Samas minu jaoks on neil süstadel natukse suurevõitu kokpit. Osadele võibolla meeldib, mulle mitte, aga see rohkem "perse tunde" küsimus - mis paremini istub.

Seabird Expedition - üks igavesti suur ja lai süst jällegi. Võrreldes Kodiakiga on Expedition madal, aga laiust on tal siiski palju. Kui sisse ronida on üks esimesi asju mis tähele paned laius (mida on tervenisti 59 cm). Laius teeb tast päris hea esmase stabiilsusega süsta, kuidi teatud SeaBirdile omane "loks" on ikka sees. Kokpitt on ikka sama, nagu teistelgi ning kerge kaal ei ole ka kusagile kadunud. Millegi pärast paneb SeaBird mingit imelikku õnge hoidjat tagatekile. Ei tea küll kedagi Eestis kes sellist asja kasutab. Aga samas sellise raha eest on matkasüsta küll ja küll. Kola mahub palju ja edasi liigub ka päris kergelt.

Feathercraft Khatsalano - jätkuvalt väga huvitav paat :) Sellises pehmes ja painduvas paadis on ikka omamoodi tunne sõita. Kui natukse imelikud jalatoed välja arvata siis on see Khatsalano päris mugav süst. Reietoed on tal väga head. Mis sest et süst vähe pehme, ikka on seal hea ja kindel istuda. Kiirus vastulainet e tunud just kõike parem, aga samas allalaine läheb hästi. Samas eks ta sellises matka tempos liigub iga ilmaga ja igas suunas piisavalt hästi ilmselt. Ja põhiomadus on muidugi võimalus süst seljakotti pakkida ja lennata sellega kuhu tahad.
Eks sellel süstal ole ka puudusi, nt hind.


Ma pidevalt kurdan reietugede puudumise üle, aga tegelikult ei ole see probleem, kui sa...

1. sõidad tüüriga
2. ei tee eskimopöördid ja muid "imelike" asju mis vajavad "puusanõksu"
3. sõidad valdavalt rahulikul veel
   

Ma ise muidugi ei proovind ühtegi süsta tüüriga, kuna nagunii 98% ei viitsi tüüriga sõita.

Tegemist oli väga laheda üritusega. Tänud Retked kolleegidele, kellel tuli mõte et Valkla merekeskust võiks avada sellise demopäevaga. Kajak.ee foorumis sellise ürituse vajadusest ennegi juttu olnud, aga siiani ei olnud veel keegi tegudeni jõudnud.
Süstasid proovimas olid palju põhitegijad Eesti mereaerutamise ringkonnast :) Tore oli erinevate paatide kohta muljeid vahetada ja niisama juttu ajada.
























































PS päeva lõpuks veeti merele ka Retked uus batuut, mis tuli välja et on päris lahe asi. Seal hüppamine ja vette kukkumine päris fun!

Nigel Dennis'e uus süst - Pilgrim

Üle hulga aja on Seakayak UK või endise nimega Nigel Dennis Kayaks tulnud välja uue mudeliga. Uus mudel Pilgrim on mõeldud väikest kasvu aerutajatele. Kahjuks ei ole veel uue süsta mõõtmeid Seakayak UK kodulehel väljas, aga lubatakse kitsamat ja hästi juhtitavat paati. Pilgrim peaks asendama tulevikus Romany LV ja Explorer LV (LV=low volume) süstad. Pilgrim on praegu tootmises ja seega varsti saadaval, augustis lubatakse ka Pilgrim Expeditionit. Kujult meenutab Pilgrim Romany't kuid on sellest eeldatavalt veel lühen natukse ja kitsam ka.

Seega suure rahakotiga väikestel aerutajatel on mida oodata :)

Vääna surf 2/2009

Täna käisin jälle õhtul korra Väänas peale seda, kui olin Renele ta Romany tagasi viinud. Seekord siis oli paadiks mu Reval. Ohh, pool aega kulus manööverdamisele. Ma ei teagi, kas oli tuul kõvem või asi ikkagi ainult paadis, igaljuhul Romany pööras superhästi igasse suunda kuhu vaja, Reval pöörab vaid laine harjal olles või meeletult aeruga sõtkudes. Isegi edging ei aita eriti.
Peale selle veel Revalis oli selline suures tünnis loksumise tunne küll. Krt, kurb, et Romany tuli ära viia :)

Romany-ga surfimas

Seda päeva pidin ma kaks nädalat ootama. Vahest lihtsalt läheb nii. Aga lõpuks see juhtus, et tuul pöördus läände ja puhus sealt ilusti kusagil 8-10 m/s, mis aga omakorda tähendab seda, et Väänas saab surfida :)
Selle kahe nädala jooksul oli mul suurepärane võimalus Nigel Dennise / Seakayaking UK legendaarset Romany't kasutada, mis on vist maailma legendaarseim karmides oludes mängimise süst. Ainuke asi, mis puudu olid - olid olud ise. Sisuliselt oli kaks nädalat ida- ja lõunakaarte tuul, millega ei ole midagi tarka peale hakata kahjuks. Kuid lõpuks tuli õige tuul ja meresurfi hooaeg saigi avatud lõpuks.

Romany on 4.89 m pikk ja 54 cm lai süst, põhi suht lame V ja põhjajoon paraja "rocker"-iga. See kõik teeb sellest paadist suht aeglase siledal veel, kuid väga hästi manööverdava lainetes hullaja. Surfis lainest alla tulles liigub ta igaljuhul täitsa ilusti. Romanyl kokpitt on väga tegija, tootja ise nimetab seda "whitewater cockpit"iks. Päris nii hull (loe: hea) see asi ka ei ole, aga meresüsta kohta on tõesti kokpit väga mõnus ja tihke. Reietoed on väga head, istuda süstas väga kindlalt. See omakorda tuleb kasuks manööverdamisel, eriti edging'ul ja eskimoid tehes. Kuna tagatekk on madal ja ise asub kokpiti tagaservast suht kaugel, siis saab ennast tagatekile ilma vaevata sellili visata (nagu gröönimaa süstade puhul). See ka sufis abiks.

Lained loobivad Romany't võrreldes Revaliga rohkem ringi, aga kursi korrigeerimine lihtne. Lainest alla tulles on seda paati võimalik isegi natukse juhtida, mis nt Revaliga suht võimatu, võid enne aeru pooleks murda kui süst pöörab. Kiire manööverdamine surfis veel abiks kui sõidad merele välja ja siis tahad lainete vahel jälle nina maapoole keerata, et surfi minna, see käib Romanyga kiiresti ja vaevata.

Siledal veel on Romanyl kaks puudust. Tegelikult üks on enesestmõistetav, et see paat ei ole eriti kiire. Teine aga tuli mulle üllatusena. Nimelt mingist kiirusest alates hakkab paat vett aerutajale näkku viskama :) Väga sürr asi, ei ole ühelgi paadil sellist asja täheldanud. Kere kujust tulenev nähtus tundub olevat. Aga see nii hull ka ei ole, et väga häiriks. Lainega saab nagunii märjaks ning ega siis saa arugi, et midagi kusagilt üles viskaks :)

Ühesõngaga Romany vastab täiesti ootustele ja tegu tõesti paadiga, mis tunneb ennast väga koduselt lainetes ja surfis. Tänane surf Romanyga oli puhas rõõm! :) Rohkem nagu ei oskagi öelda kui, et tahaks veel ja veel sellise paadiga lainetes sulistada...


Tänud Renele, Romany kasutada andmise eest! :)

Suurel Tõllul külas

Esmaspäeva õhtul käisime Roltsi, Triinu, Teedu ja Inderkuga Katariina kai juurest natukse Tallinna lahel süstamas. Rolts oli vist ainuke, kes oli ennegi seal kandis sõitnud, mina ise nt ei olnud enne kunagi Katariina kaist sadamate poole sõitnud. Ilm oli ilus ja meri natukse isegi liigagi tasane (mõnede jaoks oligi selline rahulik ilm paras).

Tallinn merepoolt lähenedes täitsa tore, kuna kell oli juba suht palju siis väga kaugele ei sõitnud, aga Suure Tõllu ja Lembitu juures käisime ära. Ma ei olnud neid enne eriti lähemalt uurind, aga nüüd oli küll tore nende kõrval ringi sulistada. Tallinna laht täisa koht, kus tasub sõita, ainult et laevateede ületustega peab ettevaatlik olema. Järgmine kord sõidaks juba natukse edasi ja siis võiks linnahalli pool ka ära käia.

Lisaks kõigele muule testisin ka paariks nädalaks minu kätte usaldatud NDK Romany nimelist süsta, aga Romany väärib täitsa eraldi postitust millalgi, tegu ikkagi ühe maailma tunnustatuma karmide mereolude süstaga.

Rolts pakkis ühe Canoni G10 hullu veekindlasse ümbrisesse, mis tegi selle aparaadi kolm korda suuremaks ja tegi meeletu arvu lahedaid pilte. Väike valik ka siin postituses.