Vääna-Keila jõgi-Vääna
Laupäeval Vääna kandis sõites oli meri peaaegu et sile, va mõned üksiud vägevad lained Türisalu panga all mis tekkisid nagu mitte millestki kohtades kui merepõhi järsult madalaks läks. Mujal oli kõik praktiliselt sile. Tasalsel veel liikus Greenland väga mõnusalt, väikse vaegava ja päris kiiresti. Keila poolt tagasi tulles sai GPS-iga mõõdetud kusagil 8-8.5 kmh mõnusalt rahulikult tõmmates. Vend pidi Revaliga kõrval sama kiiruse jaoks vähe rohkem tööd tegema. Tegu ei ole teab mis erilise kiirusega, aga sõita oli mõnus ja kerge. Stabiilsusega ka mingit muret ei olnud, süst istus väga lihtsalt ja mõnusalt.
Teine jama on selles, et reitel ega põlvedel ei ole tuge. See tegelikult jällegi lahendatav väikeste lisadega, kuid mitte demosüsta puhul. Praegu jalad suht loksuvad seal sees, eriti laines ja edginguks oleks vaja paremat tuge. Eskimopööreteks ka.
Sverti ma seekord vette ei lasknudki üldese, sest olles seda sverti korra proovinud siis mulle see ei istu. See on nagu sõita rooliloksuga autoga - kuna sverdil on suur loks sees siis see rakendub peale igat tõmmet kolalkaga :) Ja lisaks muudab sõidu ebastabiilsemaks minu arvates. Tahe uute svertide hoob on ka jama. Kui algvariandil tunudus, et svert kukub oma pesast ise välja uutel see jama et hoob nii kõvasti kinni et veepeal võib oskamatum kasutaja enne ümber minna kui sverdi välja saab. Jube kõvasti kinni. Sama svert ka Bayspiritil mida enne proovisin ja seal oli sama jama - svert tuli lauajupiga lahti peksta, käega proovind kolmest mehest seda keegi teha ei jõudnud. Aga need asjad liigituvad kõik minu silmis kasvuraskusteks :)
Ja veel hakkas silma, õigemini ühte teise kohta, et kuna iste on ilusti madale pandud siis külma veega läheb tagumikul jahendaks. Teiste süstadega ei ole sedasi kunagi läinud :)
Positiivne oli ikkagi Greenlandi ja liikumise kergus, nii juhitavuse/manööverdusvõime osas kui ka sire-kiirusel. See mulle meeldib täiega selle süsta juures. Kuna ma ise ei ole ka teab mis tugev tegelane füüsiliselt, siis mulle sobib see liikumise kergus väga hästi.
Mõned eskimod sai ka tehtud ja tulid ilusti välja küll, olenemata halvast hüppliigeste ja põlvede asendist. Tagatekk on ka lõpuks nii madal et sinna saab vabalt ilma selga väänamata pikali visata. See abiks pööretel ja sculling-ul
Krassi
Pühapäeval Krassil (üks ime pisike maalapike Suur-Pakri tipust läänes) olid ilma ja olud vähe karmimad. Ilmateade lubas küll rahuliku ilma aga päevapeale hakkas päis hästi puhulma., Tegelikult midagi erilist ka ei olnud, aga meri koosnes ainult lainetest, mis jäid alla meetri aga oli tihedad. Enne minekut sai meie sõiduvahendid ka ritta laotud, tulemus oli päris hea suuruse vahe. Isegi Reval tundub Greenlandi kõrval väga suur, Projoni Kodiakist rääkimata.
Sõitsime sinna ja tagasi pidevas külgtules ja laines. Võrreldes Revaliga oli Greenlandis istumine ja paras tegemine ja pidevalt tuli mõelda tasakaalule, igal juhul tunuds see Greenland päris kipakas laines. Kindlasti mängisid selles oma osa ka eelpool kirjeldatud puudused, mis ei võimaldanud mugavalt istuda ja süsta maksimaalselt kontrollida, kuid kinadlasti oma osa ka siin ka süsta 50 cm laiuses. Kuid ka laines oli mõnu see et nii nagu aeruga ütlesid nii ka süst tegi, kõik korrigeerimisd tulid suht lihtsalt. Vastu ja alla lainet liikus Greenland väga hästi ja lihtsalt. Aerutada ka mõnus, ma ütleks et mu aerutamistehnika tundub selles süstas parem kui Revalis. Tänu madalale tekile ei kipu aer kunagi tekki tabama, Revalis ikka vahest õnnestub tekkile ka aeruga pihta saada.
Kokkuvõtteks
Peale seda sõitu hakkab nüüd mingi tegelik ettekujutus sellest süstast tekkima. Minu jaoks oleks seal vaja veel natukse üht-teist täiendada, aga algmaterjal mida oma keha ja soovide järgi kohendada on vägev.